Ode Liis küpsetas ise vastlakukleid (nii häid, et vahukoort polnuks vajagi) ning tänavuse naistepäeva esimesed kevadvärsked tulbid tulid hommikul Jürilt. Leivo kingitud roosidest jätkus rõõmu ka Kistile (millegipärast meeldib kassidele lillevaasist juua) ning tänu meelespidavatele meeskolleegidele jagus lilli töölaualegi.
Naiste- ja vastlapäeva õhtu veetsin ma aga täiesti ebakohaselt: koju jõudes olin nii väsinud, et jäin pärast kõhu täis söömist diivanile magama. Pikki linasid sel moel ei saa, kuid loodetavasti annab seda maratonmagamist (ikka hommikuni välja) käsitleda naistepäevakohase ilu-unena.