Tarbija24 tegi küsitluse inimeste töölõunate kohta. Valdav enamus 1200st vastanust võttis toidu kodust kaasa.
Meil on tööl söökla olemas, aga ruulib ka karbimajandus. Kuna kohvinurgas on mikrouun, on väga mugav soojendada vormirooga, lasanjet või muud kodusööki, mis eelmisest päevast üle jäänud. Või kasvõi juustuvõileiba.
Kodusöökide otsa tegi kunagi lahti üks meeskolleeg, kes kaalust allavõtmise eesmärgil pidi nädalate kaupa sööma spetsiaalset tomatisuppi. Juhtumisi langes tema tomatisupi-periood aega, mil mina olin jäänud üksi lapsi kasvatama (laste isaga kokkuleppel meil elatise maksmist ei ole) ja otsisin murelikult kõikvõimalikke kokkuhoiukohti. Oma kulusid läbi analüüsides avastasin, et töölõunatele kulub mul kuus üle 400 krooni - aasta oli 2005 ja selle summa väärtus oluliselt suurem kui praegu. Siit terendus kokkuhoid ja nii sai minustki karbipartei liige, kes hakkas kodust süüa kaasa võtma.
Kodusöögi sööjate arv kasvas hüppeliselt paari aasta pärast, kui sööklas vahetus kokk ning toidu maitse hakkas alla- ja hinnad ülespoole kruvima. "Ma kulutan sellele maitsetule toidule üle tuhande krooni kuus!" karjatas kord üks emotsionaalne kolleeg oma palgateatist uurides üle kogu avatud kontori. (Palgateatisel kajastub sööklakulu siis, kui kasutada krediidisüsteemi, mille korral arvestatakse sööklakulu maha järgmise kuu palgast). See pani teisigi oma lõunakulusid üle vaatama ning kodusöögi kaasavõtmine sai uue laine.
Praeguseks olen ma kodust kaasavõetava söögiga nii harjunud, et sööklasse minek ei tule õieti meeldegi. Mõnikord ikka käin ja toidu üle polegi põhjust nuriseda, aga siiski ei ole justkui soovi uuesti oma lõuna eest täiendavalt maksma hakata. Enamikel juhtudel jääb ju kodus ikka midagi üle, mille ärasöömisega muidu probleem oleks, nii et karbisöök on selles mõttes lausa "kaks ühes" lahendus.
Ja kokkuhoitud raha eest võib siis mõnikord tõeliselt heas kohas söömas käia :)