Üle hulga aja õnnestus vibida koolitusel, mis silmad särama pani ja uut energiat andis: Anu Virovere ja Mati Ruul “Juhi kui liidri roll muudatuste ja koostöö juhtimisel.” Pealkiri, muide, pole üldse paljulubav – aga kohe kindlasti ei olnud tegu stampse “juhtimiskoolitusega” selle devalveerunud tähenduses.
Märksõnad, mida mina edasi mõtlemiseks sealt kõrva taha panin:
Kasutuskõlblik teadmine. Teadmine pole väärtus iseeneses, oluline on osata seda kasutada. Võtmeküismus: milline on minimaalne hulk teadmisi, millega oma valitud eluteel edukalt hakkama saada?
Muutunud maailm. Maslow vajaduste püramiidi tuleb kolmandal aastatuhandel vaadata teistpidi: inimese peamine eesmärk on eneseteostus. Industriaalühiskonnas oli eesmärk saada jõukaks, maja ja auto jne oli elu õnnestumise märk (Eks ole: võidab see, kel on surres kõige rohkem asju :) Paljuräägitud teadmusmajanduse aluseks on aga inimese eneseteostus ja pühendumine, õnnestumise märk on enesega rahulolev inimene, tema eneseteostus (pühendumine) ja elamused (ka töörõõm).
Kvaliteetne vaba aeg on peamine väärtus. (Minu kommentaar: Tammsaare vist pöörab enda hauas ringi praegu :)
Vaimse töö paradoks. Kraavimeetreid ja mutrite kogust saab igal hetkel mõõta, knowledge worker i tööd ei saa kontrollida. Veelgi enam: kuna vastutahtmist ei saa inimene oma võimekust kasutada, võivad kontroll ja pidevad mõõtmiskatsed töö tulemuslikkuse hoopis halvata.
Intellektuaalse kapitali valem. Intellektuaalne kapital tuleb korrutada sooviga tööd teha. Väga võimekast inimesest pole kasu, kui tal pole soovi töötada. Organisatsiooni ülesanne on motiveerida töötahet.
Struktuurkapital. Seosed, võimujaotus, osakondadevaheline koostöö. Tulemus = intellektuaalne kapital x Struktuurkapital. Ehk siis taas: Organsatsioon oma ülesehitusega peab toetama võimekate inimeste tegevust, muidu pole nende võimekusest mingit kasu.
Ühe hääle fenomen. Igaühest sõltub: presidendivalimise tulemuse võib otsustada 1 hääl. Mõtteviis “mis mina, väike inimene” peab jääma möödanikku.
Uus turuprofiil. Oli tooteturundus (1945), eenuseturundus (1960), suhteturundus (2000). Nüüd on elamusturundus – müüme elamust, müüme lugu, sest just see on inimestele oluline.
Mis on kaos? Seisund, kus (eelnevalt juhtunud mustrite põhjal) pole võimalik ennustada järgmist seisundit.
Omadel peab olema hea! Edukad on firmad, kes soodustavad inimeste eneseteostust. (Tegemist on Nokia kunagise juhtlausega, kuid seda saab üldistada ka laiemalt).
Väledus, vilkus (agility). Pürgida nii lähemate kui kaugemate eesmärkide poole, teha otsuseid kiiremini, usaldada intuitsiooni. Oluline on just viimane: semantilise mäluga seotud akadeemilistest teadmistest mäletame 4-10% (ehk siis gümnaasiumi lõpuks on alles heal juhul ühe aasta tarkus :) , elust õpitud ja episoodilise mäluga seotud teadmistest 100%. Ent viimaseid ei taju me ise teadmistena, pigem “kõhutundena”.
Raha ei tohi olla otsustamise kriteerium. Muidu hakkame tegema vigu.
Käitumise käivitab tunne. Inimene ei ole ratsionaalne. Ootamatus olukorras tõmbame välja mingi käitumismudeli, kuid teeme seda emotsiooni ajel.
Empaatia algab eneseaustusest. Kedagi ei suuda inimene austada rohkem kui iseennast.
Vähem veendumusi! “Kui inimesel on kindel maailmavaade, ei usu ta isegi seda, mida oma silmaga näeb.” (Agu Sihvka).
Elu võtmeküsimus: Mis jäb mulle alles siis, kui töö ja raha on läinu?