Meil on kodus juba kolm inglise keele seletavat sõnastikku, üks uhkem ja paksem kui teine. Viimase ja kõige paksemaga saabus Ode, kui nende tiim sai ületallinnalisel inglise keele võistlusel (või oli see nüüd olümpiaad?) kuuenda koha.
Kaks eelmist on Kati ja Jüri analoogsete saavutuste eest. Kati, kusjuures, sai oma tiimiga kunagi (aastal 2004) lausa teise koha.
Mul on väga hea meel, et endale geene valides võtsid lapsed kaasa isa keeleandekuse ning et keeled neile nagu iseenesest külge jäävad. Mina kahjuks pean võõrkeeli tuupima ja õppima ning see, et nad vähemalt ununevad rekordkiiresti, on vilets lohutus :)