![422798_10150557757744566_694039565_8748588_1412875309_n[1]](/image.axd?picture=422798_10150557757744566_694039565_8748588_1412875309_n%5B1%5D_thumb.jpg "422798_10150557757744566_694039565_8748588_1412875309_n[1]")
Üle-euroopaline külmalaine on kaasa toonud juba sadakond surnukskülmunut, lumekatastroofi lõunapoolsetes maades (puuduvad talverehvid!), lõhkiköetud ahjud ja mittekäivituvad autod.
Meile Leivoga tähendas külm (mis eelmisel nädalavahetusel veel nii külm ei olnudki) ülimalt romantilist ööd – elegantses Swissotelis toimunud pidulikult vastuvõtult koju jõudnuna tuli ülikond ja siidkleit kähku vahetada torumeheriiete vastu ning hakata tegelema jäätunud torude lahtisulatamisega. Õigemini tegeles sulatamisega küll Leivo, mina olin öö läbi rohkem niisama seltsiks. Või ülemuseks, nagu Kati ütles.
Omamoodi on see paukuv pakane muidugi tore. Isegi minu tänane telefonikonverents algas sellega, et iga maa raporteeris oma miinuskraadidest 