Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Lehekülg on märgistamata ja kommerts

Täna laekus mulle pakkumine ühest ajakirjast - võimalus maksta 8000 krooni ja avaldada oma juttu ajakirjandusele pretendeerival pinnal. "Lehekülg on märgistamata ja kommerts", on isegi kirjalikku pakkumisse pandud.

Kusjuures ajakiri ise ütleb enda kohta nii (sõnastus muutmata, bold minu pandud):

"Meie eesmärgiks on aidata nii algajal arvutikasutajal sõbruneda oma töövahendiga, avardada lugejate silmaringi arvuti-, video- ja digifotograafia võimalustega ning pakkuda ka objektiivseid võrdlusi ja teste, mis aitaksid teadlikumalt läbi mõelda, mida osta ja miks osta."

Ja mõni aeg tagasi kemplesin ühe kohaliku raadiojaamaga, kelle esindaja arvas, et kui muidu on ehk ajakirjanikud minu tööandja suhtes kriitilised, siis mõõduka tasu eest saame nende eetris ja autorisaates võimaluse meile sobivat sõnumit kuulutada ja rääkida oma häid uudiseid, kõike seda saatejuhi sõbralike peanoogutuste ja imetlevate küsimuste saatel. (OK, päris nii ta just ei väljendunud, tegu on minupoolse iroonilise interpretatsiooniga tema pakkumisest). Ning et meie konkurent on seda võimalust igatahes kasutanud ning nii hästi mõjus, et kõik raadiotöötajad ja nende tuttavad kaaluvad nüüd tõsiselt selle operaatori juurde ülekolimist.

Mina kui firma sõnumi meediasse levitaja peaksin selliste pakkumiste peale vist õnnest hüppama. Et ei mingeid segavaid reklaamteksti silte, tee aga vabalt vaba ajakirjandust. Mõõduka tasu eest.

Aga no mitte ei hüppa. Ise ka ei tea, miks. Ilmselt sellepärast, et sellised pakkumised on sisult liiga odavad. Kui sama pakuks mõni tipptegija, ostaks küll. Aga nemad ju ei paku. Sest varsti pärast seda poleks nad enam tipptegijad, vaid samasugused väiksed maineta susserdajad.

Kommentaarid (13) -

  • Nin

    14.11.2005 20:53:16 | Vasta

    Ma olen juba pikemat aega meie meediast üpris kurval arvamusel, lihtsalt elu on õpetanud. Aga millised oleksid siis need tipptegijad? (tahaks teada).

  • Kaja

    14.11.2005 21:30:46 | Vasta

    Minu jaoks on neid häid ja tipptegijaid tegelikult palju. Õnneks. Enamik tehnoloogiajakirjanikke näiteks, kellega ma töiselt suhtlen. Nad küll kogu aeg norivad ja nurisevad ja teevad ettepanekuid, mida ellu viia ei saa Smile - aga kui nad kogemata millegi kohta hästi ütlevad, siis võib kindel olla, et ongi hea asi. Mitte nagu naisteajakirjade kreemi ja topsi testirubriigis, kus absoluutselt iga toode on noorendav, silendav ja mehi hulluks ajav.

  • Gea

    14.11.2005 22:02:20 | Vasta

    Hämmastav! Et ongi reklaami hinnakirjas sisuliselt sees selline asi nagu märgistamata reklaam? Kurb, väga kurb Frown Õnneks ma tehnikaajakirju ei loe.

  • Kaja

    20.11.2005 10:41:28 | Vasta

    Jah, sellest vaatevinklist vaadatuna küll võib nime ära tuua. Mina kirjutasin lihtsalt üldisest aspektist - et sellised nähtused AD 2005 üldse veel olemas eksisteerivad.
    "Praktiline Arvutikasutaja" on see väljaanne, mida edaspidi enam mitte osta - kui Sa seda muidugi üldse oled kunagi ostnud Smile

  • Margus

    20.11.2005 18:57:27 | Vasta

    Ah kogu eesti tehnikaajakirjandus on lapsekingades. Arvutimaailm näiteks on otsast lõpuni täis märgistamata reklaami. Hakkad mõnda lugu lugema, teemapüsitus isegi oluline, aga poole peal keeravad kõik mingi konkreetse firma lahenduste peale ära. See uus DIGI ei tundu kohati parem olevat, väga kahtlane seos on justkui ajakirjas mõne reklaami ja paari looga.

    Tehnikamaailm ehk on korralik, aga need muidugi jälle soomlaste tehtud.. Arvutikasutajat olen siiani tellinud, pole midagi reklaami seni tabanud, aga tea nüüd, kahtlane värk.

  • Peeter Marvet

    21.11.2005 09:39:38 | Vasta

    Kuna mina kah kipun vahel norima ja teostamatuid ideid pakkuma... ning Kaja saab mõlemast ebaproportsionaalselt suure osa (sest olgem ausad, kui me näiteks kasvõi opade veebiteenindusi võrdleme... siis pole nagu teistel eriti midagi võrrelda, EMTi moel ära ma sinna kindlasti ei eksi) -- siis ma kasutan juhust ja jagan oma "kommunikatsiooni" kaheks.

    Üks on frustratsioon tootestamise ja marketingi teemal: tehnoloogia peab võimaldama inimestel midagi uut (või paremini) teha, mitte lihtsalt olema uus viis tarbimiseks. Mida rohkem me inimesi loomise asemel tarbima suuname seda vähem on lootust, et meie armas leviala millaski ka teadmispõhiseks muutub. Ma saan täiesti aru, et omanikele on efektiivsem lahendus müüa telefonipoes korraga läptoppi ja mobiili kui õpetda poodnikku kliendil juba olemasolevaid seadmeid koos tööle putitama... Ja ma näen neil puhkudel endal teatavat tasakaalustavat rolli. Iseasi, kas see üldse kedagi kotib... aga ma loodan, et näiteks kunagi kui tuleb 4G mõtleb keegi marketingiosakonnast näiteks nii "teate, teeme rullnokkadele uue õllemängu, tiineritele võimaluse krõpsu alla laadida ning marvetile ja roonekale miski citizen journalism joga -- siis tehnopeded saavad oma üllast eesmärki haipida ja meie ajame nokkade jt abil ilge papi kokku". Ma oleks selle lahendusega juba täitsa rahul Smile

    Teine frustratsioon on toodete edasiarenduse puudumine ning ma valiksin sobiva näitena hoopis iseenda ajaveebi, mille kujundus jms (näiteks see, et kommentaari ei saa lisada reavahetusi) täiega imeb. No vot, umbes sama tunne tekib minul mitmeid teenuseid pruukides. Tahan, et teenuse omanik asja paremaks teeks (sest on igati loomulik, et versioon 1.0 veidi longab).

    vot. tänan tähelepanu eest Smile

  • Henrik Roonemaa

    21.11.2005 10:49:18 | Vasta

    Selles mõttes on blogiühiskond jama, et mõne sissekande juures läheb aruteluks ja kuigi ma sissekannet olen lugenud, siis kommentaarid RSSi peale ei jookse ja põhimõtteliselt võibki jääda mulje, et [digi] on samuti sisu poolest kinni makstud, sest ma siin konkreetsele etteheitele ju ei reageerinud.

    Ma olen mitu-mitu aastat tehnoloogiaajakirjandust teinud ja kogu aeg on kodanikud esinenud minu lugude juures kommentaaridega, et näe, jälle see kinnimakstud ajakirjanik kirjutab. Ega mul millegagi tõestada ka pole, et ma kaamel ei ole, aga ma kinnitan siis veel kord, et kahtlused on veidi liialdatud.

    Jah, mulle on pakutud ja pakutakse siiamaani selliseid diile. Mind on ähvardatud ja ähvardatakse siiamaani, et kui ma tootest hästi ei kirjuta, siis juhtub see, teine või kolmas. Ja siiamaani saan ma reklaamiosakonna kaudu täiesti ametlikke pakkumisi, et üks või teine firma on näiteks [digisse] tahtnud osta uudist. Ja inimesed  kirjutavad lausa mulle, et palju see ka maksab, kui [digisse] uudis meie uue toote / teenuse kohta panna.

    Ma olen selle peale alati öelnud, et midagi ei maksa, kui toode hea ja huvitav on. Siis ma panen selle ju niikuinii sisse. Aga ajakirjanikuharidus on mulle vähemalt selle väga sügavale sisse tampinud, et raha ja sisu ei käi kokku ja mitte mingil juhul ei käi.

    Tehnikaajakirjanduse puhul on sellised paranoiad muidugi kerged tekkima, ent mis vahet on [digis] tutvustataval uuel tootel näiteks Postimehes tutvustatava uue seaduseelnõuga? Jaa, seaduseelnõu puhul võetakse üldiselt ka vastaspoole kommentaar, ent erinevalt poliitikast ei ole see tehnikaajakirjanduses esiteks üldse kombeks (vaadake kas või välismaiseid tehnikaajakirju või veebisaite) ning teiseks Eesti oludes lihtsalt võimalik. Tuleb meelde üks kunagine lugu sellest, miks Ericssonil mobiilialal halvasti läheb, kus üks Nokiatega tegelev kodanik asja väga õigesti ja professionaalselt kommenteeris ning järgmine päev, kui lugu lehes oli, küsis mu käest ahastades: "Mis näoga ma nüüd oma kolleegidele Ericssonist otsa vaatan???".

    Mis neisse reklaamisse puutub, siis see on ka minu jaoks probleem. Ma loodan, et ühel hetkel hakkavad reklaamiandjad aru saama, et ka neile endale pole kõige parem, kui täpselt sama toote review ja reklaam samas ajakirjas on, aga praegu suruvad nad seda tuimalt peale. Eriti meeldiks neile, kui lugu ja reklaam lausa kõrvuti asuks. Aga küllap see asi ajaga paraneb.

    Meie usaldusväärsust aitab hoida ausus. Ma olen kehvade review-tulemuste pärast [digi] ajal jõudnud nugade peale minna juba mitme firmaga, aga me ei saa järgi anda nende ähvardustele reklaami enam mitte võtta või tooteid testimiseks enam mitte anda, kui me neile liiga vähe punkte anname. Seda joont oleme me raudkindlalt seni pidanud ja kui [digi] ühel päeval uksed kinni paneb, siis te teate, et me lihtsalt läksime kõigiga tülli Smile

  • sepp

    21.11.2005 11:26:06 | Vasta

    täpsustus: kommentaarid jooksevad RSS'i peale küll. Näiteks WordPressi kasutades Smile

  • Kaja

    21.11.2005 15:14:20 | Vasta

    Reklaamiandja poole pealt võib küll öelda: tõesti kipub sageli reklaam laekuma sinna, kus antud teemal ka jutt on. Küll aga ei saa öelda, et see reklaamiandja poole pealt peale pressitud oleks: pigem ikka tuleb väljaande reklaamiosakonnast pakkumine "Meie järgmises numbris leiab käsitlemist see teema, teil on selline toode olemas, lehekülg reklaami maksab X ühikut kohalikku raha". Ja tegelikult on see loomulik - ikka huvitab reklaamiandjat panna oma reklaami sinna, kuhu tema sihtgrupp vaatab.

    Kunagi ammu, kui ma ise ajakirja toimetasin, tegime igasse numbrisse lausa  teadlikult mõne "rahalehma" ehk loo, mille ümber saaks palju reklaami müüa. No et kirjutatame näiteks trendist, et eestlased käivad talviti suusapuhkusel, ja müüakse siis kõrvale pinda suusareiside korraldajatele. Nojah, juhtus ka seda, et loos sai intervjueeritud eksperdina mõnd reisikorraldajat, kes pärast ka reklaami ostis, eesti ju väike. Aga lugu ja reklaam ei olnud kindlasti paketis ning reklaam tuli pärast lugu. Jah, see oli muidugi ootuspärane, et kui firma esindaja loos rääkis, siis firma sageli ka reklaami ostis, aga intervjueeritavaid me selle järgi siiski ei valinud, kui rikast firmat ta esindas.

    Usun, et inimesed, kes ise reklaampindade ostmisega kokku puutunud, teavad seda süsteemi. Et on ajakiri oma teemadega ja mina ostan juurde oma reklaami ning see ei mõjuta sisu. Aga jah, ajakirjandustööstusega mitte kursis olevatele inimestele võib reklaam temaatilise loo kõrval küll kahtlane tunduda ning devalveerida nii ajakirja sisu kui tegelikult ka reklaami väärtust.

    Muide, sellele tõdemusele jõudsin ka mina tõesti alles praegu.  

  • Leivo

    21.11.2005 18:04:21 | Vasta

    Lisaks kodanik sepp'a välja pakutud tootele jooksevad käesoleva ajaveebi kommentaarid ka näiteks Sharpreaderisse sisse. Mugav kasutada.

  • sepp

    21.11.2005 19:22:15 | Vasta

    Leivo, äkki tuleks see kommentaaride RSS ka kuidagi lehe koodis välja tuua - Sage teda näiteks üles ei leia, ei leia õiget linki minagi ning sharpreaderit ainult ühe softi pärast vist ei hakka peale panema Smile

    aga jah, kommentaaridega on kujunenud päris popp seis: Henrik kommenteeris ka oma lehel käesolevat teemat, Teller kommenteeris Henriku kommentaari ja teemat üldiselt ning Praktiline Arvutikasutaja/Ando Urbas kommenteeris sama asja Telleri lehel... Tong

  • Leivo

    22.11.2005 01:16:11 | Vasta

    Tegelikult kasutan kommentaaride edastamiseks sellist namespace'i: xmlns:wfw="http: //wellformedweb.org/CommentAPI/"
    mis annab võimaluse kasutada xml-i sees sellist tag'i - mis viitab konkreetse artikli kommentaarifeedile:
    <wfw:commentRss>http: //kaja.ekstreem.ee/application/rss2_comment.asp?ID=956</wfw:commentRss>

    Samuti kasutan teist namespace'i: xmlns:slash="http: //purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
    Mis lubab kommentaaride arvu kirjutada:
      <slash:comments>12</slash:comments>
    __

    Miks aga neid namespace'e nii vähesed RSS-lugejad kasutada oskavad - peaks juba nende tegijate käest küsima.

  • Peeter Marvet

    22.11.2005 08:49:01 | Vasta

    oehh, me nüüd muidugi risustame Kaja kommentaariumi ära... aga selle comments-RSSiga on see probleem, et siis tuleb ju igalt lugejalt tunnis mitte 1 vaid 11 päringut, suurusjärk rohkem ikkagi?

Lisa kommentaar

Loading