Eile ja täna käisin Harkus suusatamas, tehes mõlemal korral kaks ca 8km ringi. Eile oli temperatuur -9 ning iga tõuke lõpus hammustas suusk korraks naksti lume külge kinni. Lisaks oli rajal palju puudelt varisenud männiokkaid ja oksapuru. Täna oli temperatuur -2 ja maas kiht värskeltsadanud lund.
Mõlemal päeval püüdsin hoida ühtlast tempot ja sõitsin olekus, kus hingeldama ei aja ning suudaks veel laulda (mitte et ma seda teeks, aga kunagine kehalise õpetaja ütles, et rahulikul treeningul pead veel laulda suutma - ja see on mulle pähe kinni jäänud). Kuna olek ja enesetunne oli ühesugune, arvasin, et täna läheb lahtise lume tõttu ringidel kauem aega. Aga tulemused:
Eile. Keskmine pulss 154, maksimum 164. Aeg: 1:32:59, praktiliselt kõik kolmandas tsoonis.
Täna. Keskmine pulss 147, maksimum 161. Aeg: 1:23:45, lõviosa teises tsoonis.
Mul ongi suusatades pulss kõrge - ilmselt sellepärast, et ma ei oska seda kunsti eriti hästi ja teen palju tühja tööd. Aga sellest ma küll aru ei saa, kuidas said tänased ringid pea 10min kiiremad olla - ei arene ju üleöö ei mu füüsiline suutlikkus ega suusatamisoskus. Ilmselt siis ikka see, et täna suusapõhi lumest kinni ei naksanud.