Ekstreempargi taha koondunud selts- ja sõpruskond teeb juba aastaid 25.detsembril jõulumatka, mille käigus käiakse läbi Haanja 20 kõrgeimat tippu. Ühtlasi võivad selle teekonna läbinud omistada endale Lumeilvese tiitli – väike armas eestimaine vaste Lumeleopardile, mis antakse nelja seitsmetuhande meetrise mäe tippu tõusnud alpinistile. Ma usun, et mitmed meie tutvusringkonnast on need mäed juba ära traalinud (kasvõi 2005.aasta Xdreamil), aga mul ja Leivol olid need kuidagi vahele jäänud – (ka nimetatud Xdreami ajal olime meie hoopis Lõuna-Ameerikas Aconcagual).
Seekord igatahes tuli viga parandada ja nii algas esimese jõulupüha hommik meile varakult, sest kella kümneks Haanjasse starti jõudmine tähendas äratust kell viis. Väljas sadas vihma ja läbi selle vihmase ürgpimeduse sõites kippus kallale kahetsus vihmariiete koju jätmise pärast. Aga päikesetõus oli imeline ning Haanja tervitas ilusa, ehkki tuulisevõitu ilmaga.
Kohale oli tulnud kaks koera ja rekordiline hulk inimesi, pea 200, mis korraldajate elu muidugi kergeks ei teinud. Aga vankumatu entusiasmi ja rõõmsameelsusega korraldati kõik see mees rajale. Seitse osalejat (Leivo sealhulgas) otsustasid ca 25-kilomeetrise ja 745 tõusumeetriga raja joostes, ülejäänud jäid matkatempo juurde.
Oli päris muljetavaldav pilt, kui üle Haanja küngaste esimese tipu, Mustikmäe poole teele asudes see inmlohe mööda mägesid ja orge vonkles! Allolev pilt on Tõnu Hendriksoni tehtud, mina pole jätkuvalt kõige agaram piltnik.
Mägede järjestus oli vastavalt 2005.aasta Xdreami võiduka segavõistkonna (Maret Vaher, Hillar Irves ja Tõnu Hendrikson) rajaplaneeringule. Nii et käisime mööda lahingukuulsuse paiku 
Igatahes hästi valitud rada oli ja muidugi sai ületada ka seiklusvõistlustel peaaegu et kohustuslikku kopratammi.
Ilm oli ilus, seltskond mõnus. Lund ei olnud ja nii läbis matkaseltskond raja natuke rohkema kui kuue tunniga (kusjuures enamik aega, tundus, kulus mõnusates piruka- ja teepeatustes). Jooksjad tegid sama raja (ilma piruka ja teeta, aga see oli nende valik!) ajaga 3:17 ja ka natuke väiksema kilometraažiga, sest paljudest kohtadest, kust suur grupp mugavama teekonna nimel väikse ringiga juhatati, põrutasid nemad otse. Nii tervitaski Leivo mind Haanja suusabaasis juba puhanu ja suppisöönuna, kui mina lõpuks suvatsesin saabuda.
Väga tore päev oli. Aitäh-aitäh-aitäh korraldajatele ja vaevanägijatele!
Natuke statistikat kah. Haanja kõrgeimad tipud merepinnast alates on järgmised (kõrgusnumbrid näitavad kõrgust merepinnast ja teiseks ka kõrgust jalamilt), lisatud minu kommentaarid, kui selle tipu kohta midagi erilist meelde jäi:
1. Suur-Munamägi 318,1 m /50 m – meie retke viimane mägi, no ja muidu kah igati meeldejääv kui kõige kõrgem ja kõige tuttavam. Lõpus toimus ühispildistamine ja –külmetamine, kuna saba lõppu andis oodata. Meie grupp tõusis Munamäele mitte mööda teed, vaid metsa alt ja enamik järgnes sama rada.
2. Vällamägi 303,9 m/ 90 m – jalamilt mõõtes kõrgeim ja muidugi ka järseim. Lahe sein.
3. Kerekunnu mägi 295,8 m/ 50 m
4. Tsälbämägi 292,6 m/ 40 m
5. Rohtõsuu mägi 289,1 m/ 25 m
6. Haragamägi 288,6 m / 20 m
7. Papisöödü mägi 288,2 m / 30 m – selle juures asub väidetavalt Eesti kõrgeim talu Huvitav on see, et samas lähedal asub iisraeli mängi – mis papid need ära söödigi, või mis?
8. Kivestmägi 288,1 m / 40 m
9. Mustikamägi II 286,2 m / 30 m – kaksiktipuga mäe kõrgem tipp, meie teekonnal teine. Tiputähise katsumiseks tuli sumbata savimullasel libedal põllul, aga algul olid kõik nii entusiastlikud, et tegid selle ära.
10. Korgõmägi / 285,3 m / 35 m
11. Tõudrõmägi 285,1 m /35 m – tippujõudmiseks tuli ragistada läbi hullu kuusetihniku.
12. Iisraeli mägi 284,2 m /30 m – tipumärk nagu keset põldu, kus esimese hooga tippu ei kahtlustakski. Boonuspunktid saab see mägi oma nime eest. Kõrvalolev foto on jälle Tõnu tehtud.
13. Mustikamägi I 283,8 m / 30 m - kaksiktipuga mäe madalam tipp, aga meile oluline sellepärast, et meie retkel oli see esimene tipp, mille otsa jõudsime. Isegi mina tegin mobiiliga pilti (vaata esimest fotot)
14. Kulliperä mägi 281,5 m / 45 m
15. Plaani Jaanimägi 280,9 m / 35 m – tee sinna oli pikem kõmpimine mööda teed, mis oli suht igav. Aga mägi ise oma hea vaatega mõlemas suunas kompenseeris selle kõmpimise täiesti! Lisaboonuseks sai pärast seda mäge tehtav ekskurss Mõrtsuka Ema nimelise singli juurde Haanja 100 rajal. Leivo oli mulle Mõrtsukast ja Mõrtsuka Emast värvikaid lugusid rääkinud, aga tõusu järskus ja nõlva kõrgus ületas ka kõige värvikamad kirjeldused.
16. Luku mägi 280,7 m / 30 m – meie jaoks eelviimane tipp enne Munamäge. Ootamatu vaade Punaarmee vms mälestussambale.
17. Kaldõmägi 280,7 m / 25 m
18. Olgluiõmägi 280,1 m / 30 m – ma pole kindel, kas seda nime nüüd õigesti kirjutan, igatahes vaieldamatult keerulisima nimega mägi. Seda nime peab ise tipusildilt lugema
19. Viinamägi 279,6 m / 30 m – no mis te arvate, millise tipusildi juures kõige rohkem piltide jaoks poseeriti? Bingo!
20. Tsärdsomägi 278,4 m / 45 m
KOKKU : 5751 m / 745 m
Aga kel 20 tipust väheks jääb, siis tänavusel Winter Xdreamil on väljakutse saada Hulluks Lumeilveseks ja võtta neid 40!