Esmaspäevad on alati ühed kiired päevad, eriti kui pikad pühad on vahel olnud. Nii möödus minulgi tänane päev nagu lennates.
Töövälisest osast jõudsin pisut moosida Kristjan-Erikut, et ta lubaks Adrenaliini loo jaoks oma Delfis ilmunud materjale kasutada. Ta on nimelt põhimõtteliselt vastu sellele, et raha eest levitatav ajakiri tahab tasuta materjale saada (st ei maksa honorari). Mina jälle mõtlen, et kuna teksti kokku panemine copy-paste meetodil ei nõua suuri ponnistusi, võiks siiski lasta end pisut ära kasutada -mine tea, milleks see kunagi hea võib olla. Kristjan-Erik lubas mõelda, loodan, et ta mõtleb välja positiivse vastuse. Kui ei mõtle, pole muidugi ka katki midagi, siis ma seda lugu Adrenaliini lihtsalt ei tee.
Plaanis oli veel helistada restorani Argentina ja uurida võimalusi teha seal sponsoritele mate-õhtu, aga ei jõudnud. Eks siis homme.
Ja õues sadas paksu lund, nii et inimene, keda ma väga armastan, kirjutas mulle: tahaksin Sinuga lumes möllata. Kahjuks jäi ka see tegemata.
Kodustest uudistest niipalju, et Kati sai ülelinnalisel geograafiaolümpiaadil 60 osaleja seast 13.koha, mis minu meelest on päris hea, arvestades et osa teemasid oli tema koolis veel käsitlemata. Ise ta küll rahul ei olnud, aga õnneks ka mitte masenduses ja löödud sellest, et ta vabariiklikule edasi ei pääsenud (pääsevad kolm esimest).
Eile õhtul käisin lastega Järve Selveris. Kati ja Ode tühjendasid Clipsoni kaubavalikut ning Jüriga käisime Noores Tehnikus. Muuhulgas näitasin talle järjestikku vilkuvate tuledega valgusefektide-asja (ma ei tea, kuidas neid nimetatakse) ja ütlesin, et kas tead, neid saab ka ise teha, Leivo rääkis. Ja tema ütles selle minu tähtsa avalduse peale TÄIESTI enesestmõistetavalt: "Ma tean, aga selleks on transistore vaja." Kui ma juhmilt küsisin, et kus ta seda teab, näitas ta: "Siin on ju transistorid, näe." Olid jah mingid sinised pulgakesed lampide kõrval :) Mind tabas alaväärsuskompleks ja igaks juhuks ei hakanud ma enam edasi küsima, kust ta üldse seda sõna ja transistori väljanägemist teab!
Poeskäik lõppes sellega, et Kati sai Cartinist endale uued teksad (vanadel hakkasid riide voldi- ja murdekohtades juba augud sisse kuluma) ja Jüri K-arvutisalongist 17-kroonise mikrofoni, mida arvuti külge pannes saab msnis häält vahendada.