Nädalavahetusel, kus "Minu Eesti" raames kutsusti inimesi mõttekodadesse mõttetalguid pidama, tuli külavanema kutsel kokku ka meie küla. Mitte küll mõttekojana (kassidki naernuks vist, kui üritusele oleks eelnenud külarahva kolmekaupa internetis registreerimine), aga igatahes oli meie mõttekoda või külakoosolek väga tulemuslik. Suuri riiklikke mõtteid me küll ei mõelnud, kohalikke algatusi aga seda enam.
Üldiselt tundub mulle, et see oli üks õnnelik hetk Vanaküla jaoks, kui vana müügis olnud talukoht meie nüüdse külavanema Triinu perele nii hinge läks, et nad otsustasid selle ära osta ja siia kolida. Külaelu on liikuma hakanud, iga kandi pealt!
Mida me küla koosolekul siis arutasime?
1. Küla arengukava. Otsustasime, et külale tuleb teha arengukava. Loodan, et siin saan minagi abiks olla. Triin on juba välja otsinud väikeste külade arengukavasid, aga kui keegi lugejatest omab mõnda sellist dokumenti või teab sellele viidata, oleme näidiste eest tänulikud (saata võib näiteks aadressile kaja.sepp.2@eesti.ee ). Arengukava on vaja selleks, et püüda külale erinevatest fondidest vajalikke toetusi saada - ja loomulikult ka enda jaoks, et kuhu me siis nüüd teel oleme ja mida saavutada tahame.
2. Tuletõrje veevõtukoht. Pakilisim mure, sest lähim veevõtukoht asub Nõmmeveskil, aga kõik meie kolm ligistikku asuvat küla - Valgejõe, Vanaküla, Parksi - elavad pidevas tulehirmus. Kolm aastat tagasi jõudsid meieni märgid suurest metsatulekahjust Mähustes, üle-eelmisel aastal põles mets Kemba küla taga, tänavu alles hiljuti Pala küla juures. Olgu, need on kaugemal ja teisel pool suurt Peterburi maanteed - aga kolm aastat tagasi oli kulupõletamise lõkkest alguse saanud põleng ka siinsamas, otse keskmise küla südames... Vana veevõtukoht Lahja lähistel otsustati taas korda teha ja tuletõrjeautodele ligipääsetavaks muuta.
3. Maavärvide keetmine. Idee korraldada külas maavärvide (nn rootsipunase ja teiste) keetmine. Soovijad peavad värvi ja soovitud kogused järgmiseks kuuks teada andma. See tundus päris huvitav, pean lähemalt uurima ning siis koos hindadega sellest isale rääkima. Maja värvimine meil ju niikuinii plaanis, miks siis mitte maavärvidest sinepikollane.
4. Külaplats. On soov korrastada Lihuniti (ametlikus keeles vist Lihuniidu) äärne jõekäär, kus kunagi on külaplats olnud. Praegu kuulub see maa rootslatele, külavanem ajab asju, et neilt võsa maharaiumiseks ja maa-ala kasutamiseks luba saada. Oma praeguse koosoleku igatahes juba pidasime seal :) Kui läks jutt sellele, et korrastada võiks siis ka liivakalda aluses käärus oleva ujumiskoha (vettemineku sild jm), siis hakkasid vanemad külaelanikud küll protestima: seda küll mitte, seal hauakoha keerises on mitu inimest ära uppunud, seal ei tohi ujumas käia! (Me siis hoidsime targu suu kinni, et niikuinii käime seal ujumas, ka kordategemata olekus :)
5. Külateede korrastamine. Meie külas on enamik teid erateid, aga külavanem on juba uurinud, kuidas saaks nende korrastamiseks raha taotleda. Leppisime kokku, et kõik soovijad täidavad taotlused ja need saab siis koos valda viidud. Ei saa raha, siis ei saa, aga vähemalt proovisime :) Ma peangi isaga arutama, et meie tanuma kohta tuleks meie maa piires samuti taotlus teha. Ja Tagavälja võiks teha oma maadesse jääva osa eest ning Lillevälja oli samuti valmis oma maa ulatuses tegema.
6. Jõekallaste puhastamine. Suur hulk tööd on kaldamaade omanikud juba ära teinud - jõgi paistab maaliliselt teele. (Ja varasemad varjatud ujumiskohad muidugi siis ka :)
7. Naabrivalve. Meie külla tuleb Naabrivalve sektor! Muidugi, naabrivalve oma olemuslikul kujul on toiminud siiani ja ega ta edaspidi vingemaks ei muutu - kes on naabrite palvel nende varal silma peal hoidnud, teeb seda samamoodi edaspidi -, aga minu meelest on see positiivne väline märk küla ühistegevusest. Ja sildid "Naabrivalve" meeldivadki mulle just selle ühise vaimsuse illustreerimise pärast.
8. Vanaraua korjamine küla raha saamiseks. Seda me tegelikult koosolekul arutada ei jõudnud, aga see oli Lillevälja Kaire eelmise päeva mõte, mille pärast koosolekut (kui mul ühel hetkel meelde tuli) Triinule edasi rääkisin. Minu meelest on ideel väga jumet - kõigil vedeleb ju kuskil kuuri taga oma kaks tünni ja kümme ämbrit, mida ise ei viitsi kokkuostu viia. Mina oleksin väga õnnelik meie kuuritagustest koludest sel moel lahti saades (aga muidugi peab seda enne ema-isaga arutama, mis nemad arvavad).
Ja asi, mis mul alles hiljem pähe tuli, aga mille võiks kasvõi arengukavasse kirja panna:
Tanumaäärsete kiviaedade korrastamine. Meie küla on täis lagunenud, maassevajunud ja rohtunud kiviaedu, mis koosnevad põhiliselt suurtest raudkividest. Kui need puhastada ja korralikult üles laduda, oleks see unikaalselt ilus. Nagu näha kasvõi nende väikeste juppide pealt, mis meie tanumas on hästi säilinud...