Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Meie maa keel

Maal märkasime seekord kuidagi eriti, kuidas nagu iseenesest tulevad meelele ja keelele teistsugused sõnad kui linnas. Panen mõned neist illustreerivate lausenäidetega kirja.

Kantulane (loe: kanttulane) - asjalik, tubli, hakkamasaaja. "Memm oli 85-aastaselt veel nii kantulane, et pidas loomi." "Kolmeaastane laps on juba päris kantulane."

Targema (loe: tarrgema) - külma temperatuuri välja kannatama. "Praegu on teisel korrusel juba nii soe, et targeb küll seal magada." "Helen, ilma kinnasteta ei targe täna õue minna!"

Libamisi - kaldu, viltu; ka kaldpinnal libistades. "Tee on jääs ja libamisi, et vaju või autoga kraavi." "Kui sa seda kotti otse tõsta ei jaksa sinna üles, pane laud vahele ja proovi libamisi."

Karitama (loe: karittama) - hoiatama. "Karitage lapsi, et nad õhukesele jääle ei läheks!"

Tanum - see on vist küll üsna üldkasutatav sõna, aga päris paljudele siiski tundmatu: külatee (enamasti kiviaedadega ääristatud). Tanumaid nimetatakse enamasti alguses või lõpus oleva talu järgi. "Pohla tanumast saab praegu sisse sõita küll, lund on vähe."

Potkukelk (loe: pottkukelk) - ametliku nimega Soome kelk ehk see kelk, mille istetooli taga saab jalastel püsti seista ja jalaga hoogu lükata (põtkata?)

Vaalima - rullima, näiteks tainast või pesu. "Vaali piparkoogitainas laiaks, et saaks hakata piparkooke tegema." "Need päevatekid ei lähe triikides hästi sirgeks, nii et võta vaalikaikad ja vaali nad ära." Ah jaa, "päevatekk" on voodi- või diivanikate ja "vaalikaikad" koosnevad rullist, mille ümber vaalitav pesutükk keeratakse ning libamisi hammastega raskest kandilisest kobakast, millega seda rulli siis survestatakse ja edasi-tagasi veeretatakse.

Rese - vee- või hingeaurune. "Pane kartulipotile kaas peale, aknad on juba resedad!" "Ära hinga peegli peale, see läheb resedaks ja sa ei näe hästi."

Pilpad (loe: pilppad) - kah tegelikult üldlevinud sõna, aga veidi teises tähenduses: need, mis meie maa keeles on pilpad, on mujal pigem laastud - laiad ja õhukesed ühtlase suurusega asjad, millega kaetakse katust ja millest tehakse korve. "Meie aidal on pilpakatus." "Vanaisal oli pilpakiskumise pink ja ta tegi tellimise peale pilpaid." "Pilpakorvid on marjul head kerged."

Kommentaarid (4) -

  • Marina

    03.01.2009 22:03:26 | Vasta

    Head uut aastat, Kaja!

    Huvitav sõna "karitama". Minu ema ja vanaema, kes on küll märksa kaugemalt ida poolt (Maidla kant) pärit, räägivad "karistama" ja mõtlevad "hoiatama".
    "Ma karistasin, et see on kuum!"

    Karitama, karistama...

  • kadri

    07.01.2009 10:11:49 | Vasta

    Eesti keel on ikka üks tore ja rikas keel! Smile Ja sellised mõnusad sõnad tõeliselt hea (taas)avastus. Neid võiks kohe rohkem kasutada.
    Ka üks näide. Minu jaoks oli tore leid sõna "trumbakas", mis tuli elukaaslase perest (lõuna poolt - Kanepist) ja nende peres öeldakse nii, kui mingi asi on nutsus maha visatud.
    "Keegi on oma riided siia trumbakasse jätnud."

  • Kaja

    07.01.2009 10:49:07 | Vasta

    Marina: See on tõesti huvitav teisenemine, kusjuures ei teagi, kummalt poolt on põhisõna: kas on "karitama" ida poole liikudes muutunud "karsitamaks" või vastupidi, "karistama" lääne poole liikudes ühe tähe kaotanud Smile
    Kadri: Minu lõunapoolsed lemmiksõnad on "leso" (kividest pink soemüüri küljes, mis läheb koos soemüüriga mõnusalt soojaks ja mille peal saab lebada - põhjaeestis pole näinud selliseid pinkegi, nii et puudub ka sõna) ja "tsibihämblane" (linavästrik) - see on lihtsalt armas Smile

  • katrina

    10.01.2009 14:17:46 | Vasta

    potku on soome keeles jalahoop.

Lisa kommentaar

Loading