7.detsembril 1911 sündis Mäepealse Leenal ja Johannesel tütar Helmi, kellest aastakümneid hiljem sai minu Mäepealse Memm. Tänavu saanuks ta saja-aastaseks, kuid katkikukutud puusaluust alanud tüsistused viisid ta meie seast kuu aega enne tema 96.sünnipäeva.
Memme peaaegu sajandipikkusse ellu mahtusid kaks maailmasõda ja kuus riigikorda (Venemaa Keisririik, Ajutine Valitsus, Saksa okupatsioon koos Balti hertsogiriigiga – kui seda muidugi võib riigikorraks lugeda või oli tegu lihtsalt võimuvaakumiga-, Eesti Vabariik, ENSV ja taas Eesti Vabariik). Tema silmad nägid kodukülla elektri, telefoni ja televiisori tulekut, lõpuks ka mobiiltelefoni ja arvuteid. Tema eluea jooksul osteti talud mõisa käest välja, tekkisid ja kadusid kolhoosid ning toimus talude tagastamine. Hobuste asemele asusid autod ja traktorid, Tallinnasse kerkisid Musta-, Õis- ja Lasnamäe , Leningradi (Peterburi) maanteed ehitati üha suuremaks ja mitmerealisemaks, lennukist sai sõjamasina asemel ühiskondliku transpordi vahend – maailm Memme ümber muutus lausa pöörase kiirusega.
Memm oma armsas Mäepealse talus elas justkui selle tormilise voo kõrval ja samas sellega aktiivselt kaasas: erksus ja huvi maailma asjade vastu iseloomustas Memme tema elu lõpuni. Internetti Memm küll kasutama õppida ei jõudnud, kuid näiteks mobiiltelefoni küll. Kõige paremini iseloomustabki memme vast see, et kui talle tema 90ndate eluaastate alguses vana suureklahvilise Nokia-kobaka soetamise (no et vanal inimesel oleks lihtsam!), siis aasta pärast soovis Memm endale hoopis uut telefoni – sellist ilusat väikest nagu meil endal…
Pildil on Memm oma 95.sünnipäeval – sellisena jäämegi teda mäletama.