Löön mina täna hommikul Postimehe lahti ja ennäe! Seiklusspordist kirjutava artikli juures on lühikokkuvõttena minu muljed XDreami Kõrvemaa etapilt.
Iseenesest on mul alati hea meel seiklusspordi propageerimiseks sõnake öelda, aga niiöelda vormistuslikust küljest oli ikka ka nuriseda Postimehe pihta:
1. Ma ei teadnud selle lühikokkuvõtte sünnist ja avaldamisest. Selles punktis ma tegelikult ei nuriseks, kui blogile oleks viidatud. Aga:
2. Puudus viide, et tekst on võetud minu ajaveebist. Jäi mulje, nagu oleksin just Postimehele selle nupu kirjutanud. See mulle ei meeldinud, sest:
3. Ise Postimehele lühikokkuvõtet tehes oleksin kirjutanud teistmoodi kui oma blogis ja toonud välja/rõhutanud pigem teisi asju. Vana tõde, Medium is the message.
4. Mind oli tituleeritud kommentaari juures kui EMT avalike suhete juhti. Vaat seda oleksin ma küll tahtnud vältida, sest EMT avalikud suhted ei puutu kuidagi moodi minu seiklussportimisse. Nii et sõbrad-kolleegid on mind nüüd terve hommikupooliku aasinud, küsides, kas EMT tegevusvaldkond on nüüd ka seiklussport, et ma seda EMT nimel kommenteerin. Või et miks ma ei valinud seiklusspordi kommentaari juures oma rollimääratluseks "kolme lapse ema", "Eesti Suhtekorraldajate Liidu liige", "lihtsalt ilus naine" või "kirjandushuviline", mis kõik ju täpselt sama hästi teemasse olnuks.
Aga pidasime sel teemal artikli autoriga sõbraliku kirjavahetuse ning kindlasti läheb järgmistel tsiteeritavatel nüüd neis punktides paremini. Ja nagu öeldud: sai seiklussporti propageeritud ja see on tore.
Aga ka teistele ajakirjanikele tahaks ajaveebide materjali kasutamise puhul südamele panna:
1. Viita alati blogile, kust oled materjali võtnud.
2. Soovitavalt kontakteeru autoriga, eriti kui teksti muudad/oluliselt lühendad.
3. Kuna blogi on sageli isiklik, siis küsi, kas autor on nõus avaldama seda oma ametipostile viitavas rollis.
Onju?