Kui istud poolhaigena kodus, siis avastad taas, et see on tore koht olemiseks. Teed koolist saabuvatele lastele süüa, triigid üle mitme aasta mõnuga pesu ja võtad igalt poolt kõik tolmu ära. Tööasjadega oled arvuti ja mobiili abil kenasti kursis, teed kõik vajaliku ära ja leiad isegi mõtlemisaega uutele algatustele. Minul on aegajaline kodustöötamine igatahes väga produktiivne.
***
Paar nädalat tagasi sattusime naiskolleegidega lõunalauas arutlema kodu ja töö üle. Meid oli ikka terve kari ja minu üllatuseks olin mina ainus, kes ütles, et piisava püsisissetuleku korral ei käiks tööl. Enamik unistas ikka karjäärist ja eneseteostusest. Mina muidugi unistan ka, aga päris kindlasti ei ole need minu jaoks töö sünonüümid. Mul on mitu-mitu-mitu asja, millega oma huvide korras tegeleksin... aga kahjuks on need kõik sellised, et nendega ei elata ennast ära. Või õigemini: elataks küll, aga siis peaks need tööks võtma, oma hobi tootma-müüma-turundama.
Tegelikult võiks mu praegune töö, suhtekorraldus, kah olla üks hobidest, millega aegajalt ja projektide korras oleks mõnus tegeleda. Juhtumisi olen aga hakanud sellega leiba teenima, mistõttu tuleb tegelda tema ka mitte-nii-väga-huvitavate ja rutiinsete külgedega, kogu töö ära teha. Eks samamoodi läheks ka teiste hobidega, kui nendega teenima hakata.
****
Kõige-kõige meelsamini oleksin ma aga isiklik suhtekorraldaja ja assistent oma mehele, kui tal on eeldusi ja ambitsioone midagi suurt saavutada. Minu abielu üks õnnelikumaid ajajärke oli see, kui abikaasa oli välismaal tööl-praktikal raha teenimas, mina aga tegin nii enda kui tema eest ülikooli läbimiseks vajalikke kirjalikke töid ja kantseldasin last. Ürgsed soorollid olid paigas ja ma eeldasin õnnelikult, et kaasa teeb edaspidi suurt karjääri, mida mina siis oma väikesega toetan. Sel määral, et temagi minu üle uhke saaks olla... Praegu olen ma näiteks lõpmata kade Evelin Ilvesele, kes selle minu unistuste mudeli on edukalt realiseerinud.
***
Paraku on minu häda see, et - nagu vanainimesed ütlevad - ma püüan oma kooki ühekorraga nii alles hoida kui ära süüa. Ehk siis tahan korraga kõike, kõiki, nüüd ja kohe, sealjuures täiesti vastandlikult. Olla hoolitsev ema, kes Bullerby kombe kohaselt äratab pere laupäevahommikul nende nina kohal pannkooki liputades, samas aga võtta seljakott selga ja kaduda mitmeks kuuks mägedesse. Olla mehele hea haldjas ja tagalatugi, aga samas rahulolematult ise eesliinile viskuda, kui rindesaavutused minu meelest piisavalt märkimisväärsed ei ole. Omada püsivat ja kindlat sissetulekut, kuid mitte tahtes teha kaheksast viieni tööd.
Kas saaks kuskilt tellida endale mitu elu?