Kristiine-kodu ees oli Mupo aktiivselt, ent esialgu inimlikult tegutsenud: kõikide kõnniteel või rattaga murul parkivate autode kojameeste vahele oli pistetud kiri, et niimoodi parkides rikuvad autoomanikud liikluseeskirja, kuid et esimesel korral piirdub Mupo hoiatusega ja trahvi ei tehta.
Põhimõtteliselt ja seaduse järgi on Mupo tegevus ju õige, sest meie maja ees on tõesti saanud tavaks parkida autod majaga risti kahte ritta: õigesse parkimiskohta puude all ning selle vastu üle kõnnitee, nii et vahele jääb ala, kus kaks autot mahuvad teineteisest mööda sõitma. Lisaks pargitakse autosid piirnevatele Välja ja Keemia tänavale, sest maja ette ka kirjeldatud topeltparkimisega ei mahu. Kui maja ees enam kõnnitee-parkimisrida ei teki, siis ulatuvad need tänavaäärsed rivid ilmselt päris kaugele ja hakkavad ka nende tänavate liiklust takistama.
Nii et taas kord korrusmaja igavene küsimus: kuhu siis auto parkida? See lahendus, et kui elad korrusmajas, siis ära autot ei oma, kohe kuidagi ei sobi :)
Minu vanemate kodumaja on samuti 9-korruseline, kuid selle ümber raatsiti omal ajal rohkem ruumi planeerida. Ning seal pääseb majauksest väljudes maja mõlemale poole, nii ette kui taha. Maja taga on neil umbes sama suur autode ala kui meie majal autoala+kõnnitee kokku, ja kõnnitee läheb hoopis maja eest. (Vahelepõige: tänapäevasel autoajastul nimetatakse neid alasid juba teistpidi: et autod on maja ees ja kõnnitee maja taga - kuulsin just hiljuti oma suureks hämmastuseks, kuidas majagi on liikumisviiside prioriteetide muutudes inimeste kõnepruugis "pöördunud"). Aga igal juhul on see päris mõistlik lahendus - hoolimata sellest, et jalakäijad kõnnivad hoolimata kõnnitee olemasolust sageli ikka autode vahel.
Meie majal ei saa kahele poole väljumist teha, kuid ema-isa maja näite varal hakkasin mõtlema, kui oluline üldse on majahoovis kõnni- ja sõidutee eristamine? Sest tegelikult ju probleemi pole: autod liiguvad seal aeglaselt ning kõik lapsed ja aeglaselt liikuvad vanainimesed lastakse rahulikult ära jalutada. Ja seda ei ütle mingi hull autoinimene: ma liigun ka ise seal pidevalt nii jalgsi kui rattaga.
Mõni aasta tagasi meie korteriühistu isegi arutas, et peaks praeguse kõnnitee tegema autoteeks ja rajama uue kõnnitee majale lähemale. Küllap jäi see raha või siis administratiivsete asjajamaiste taha (praegune kõnnitee kuulub linnale, nii et ilmselt ei saakski ühistu seda ainult oma tahtmise järgi muuta) - igatahes pole sellest enam hiljem aktiivselt räägitud. Ma ise, pean tunnistama, olen viimastel aastatel kah korteriühistu tegemistest kõrvale jäänud, nii et pole seda asja ka omalt poolt kuidagi ajada aidanud.
Mupo tegevus tuletas aga meelde veel ühe parkimisega seotud nüansi. Meie maja ees, linnale kuuluval parkimisalal seisab juba aastaid kolm autoronti: kummid lössi vajunud, paks settekiht keret katmas. Ja nad võtavad ära kolm üliväärtuslikku parkimiskohta! Siit ongi taas üks vastuseta küsimus: kellel oleks õigus nõuda või paluda omanikelt nende romude teisaldamist? Või võibki mittekasutatavat autot hoida parkimisalal põhimõtteliselt igavesti, sest mingit korda ta ju ei riku...?
Praegu igatahes on ainsaks majaesise parkimise lahenduseks minu jaoks see, et püüan koju jõuda nii vara, et ametlikult lubatud parkimiskohad poleks veel võetud.