Kisti on meil nüüd olnud juba 9 aastat – isegi juba üle, sest ta saabus meile 9.septembril, täpselt kaks nädalat enne Ode kaheksandat sünnipäeva.
Nüüd on Ode saamas 17 ja vahepealsete aegadega palju muutunud, kuid Kisti on ikka üsna samasugune. Muidugi oli ta meile saabudes päris pisikene (imestasime just üht vana paberfotot vaadates, KUI pisikene ta ikkagi oli), aga muidu ikka selline kohev, kaunis ja natuke kuri kass.
Kui Ode tänavu suvel pikalt Prantsusmaal oli, kannatas Kisti silmnähtavalt, et ainus tema jaoks väärt inimene ära oli. Lõpuks alandus ta isegi selleni, et lubas minul on sooja pehmet kõhtu silitada – see on Kisti armastatuim hellitusvorm, mida ta Ode käest lausa nõuab. Nüüd lubas ta seda teha minulgi – ja lõpuks muutus kass lausa nii armulikuks, et tuli vastutasuks mind käppadega sõtkuma!
Praegu on Kisti maailm taas õnnelikult paigas: Ode teenindab teda hellitustega, mina kastikraamimisega ja teised toiduga. Ode sünnipäevakink võib ka saabuval sünnipäeval oma koduvalikuga rahul olla!