Meie krundi servas on kivihunnik (mälestus kolhoosiajal kokkulükatud kiviaiast, mis meie heinamaa servas ehk “Aabrami piiril” leppade all veel jupikesena alles on) ning keset kive kasvab väga vana metsõunapuu. Seepärast öeldaksegi meil sellest kohast rääkides lihtsalt “metsõunapuu all” ja kõik teavad, millest jutt, ehkki metsõunapuid on ligiduses veel mitmeidki. Metsõunapuu all küpsevad esimesed metsmaasikad ning kui Memmel veel loomad olid, tõime neile korviga metsõunapuu alt õunu.
Seal metsõunapuu all oligi keras suur must nastik, pikk ja jäme nagu mauk, kui emaga mustikalt tulime. Ei lasknud end meist segada ega midagi. Oli alles veel ka hiljem, kui koos Jüriga uuesti ussi vaatama (ja pildistama) tulime. Sihuke paks piiripeenra-uss.