Täna, homme ja ülehomme toimub õpetajate streik. Õigemini küll peaks sinna vahele panema “või”, sest kõik koolid ei streigi kolm päeva – osa on valinud ühe, osa kaks päeva.
Lisaks streigivad õpetajate toetuseks (ja kollektiivlepingute seaduse vastu) transporditöölised (seisab Tallinna ühistransport), Narva energeetikud (väheneb elektritootmine) ning moraalsest toetusest õpetajatele on teatanud hulgim iga karva organisatsioone.
Ja ehkki minule on streik eluaeg tundunud pigem sõgeda ettevõtmisena (ei saa nüüd normaalselt asju aetud, tegutsevad nagu lapsed liivakastis “mina enam ei mängi, vaata ise, kuidas saad” põhimõttel!), siis õpetajate poolt olen seekord täiega.
Sest ka teine pool on antud juhul pikemat aega käitunud samasugusel lapselikult ignorantsel moel. Kui sa ikka räägid ja räägid ja räägid oma asjast, aga teisel poolel tõesti poleks nagu kõrvu peas (Marju Lauristini tabav väljend), siis jääb tõesti üle ainult see, et ise samal moel käituma hakkad.
Pealegi on õpetajad ajanud seekord oma streiki väga intelligentsel moel. “Seekord” ütlen ma sellepärast, et mõne aasta tagune õpetajate väikestreik oli küll pigem piinlik emotsioonidesse laskuv üritus. Nüüd aga on kõik selgitused, mida meedias jagatud, olnud arukad, asjalikud ja argumenteeritud, isegi kui nad on emotsionaalsed.
Ja kindlasti mängib õpetajate toetamisel rolli ka hiljutine ACTA- diskussioon, kus vastalistel soovitati fooliumimütsi kanda ja seemneid süüa. Jah, nõus, peaminister ütles seda tõesti konkreetse artikli kirjutaja, mitte kõikide ACTA-vastaste kohta, aga sõltumata adressaadist oli sõnum ise sama kui õpetajatele: täielik soovimatus teise poolega dialoogi astuda.
Ja kui juba meie president peab ütlema, et õpetajate streik on sisuliselt tegemata jäänud töö tulemus, siis ma küll ei kujuta ette, mis tundega saavad asjaomased ametnikud edaspidi oma tööd teha. Või siis hajub vastutus nii ära, et keegi seda oma tegematajätmisena ei tunne ega selle eest vastutust ei võta?
Ega ma ei imestaks, kui see lõpuks nii läheb. Ja seda ilmselt juba streikidega ei paranda.