Selle nädala algul ehitati Tõnismäe pronkssõdurile, Aljoshaks nimetatud kujule ümber piirdeaed ja täna pidanuks algama sinna maetud sõdurite väljakaevamine-surnuaiale ümbermatmine.
Läks teisiti.
Ööl vastu 27.aprilli kogunes Tõnismäele arvatavalt kuni 1500 inimest ning ühel hetkel läks olukord kontrolli alt välja. rahvas jagunes mõnesajapealiste salkadena linna peale, algas vandalism, lõhkumine ja röövimine.
Mul on hea meel, et valitsus selle peale Aljosha lõpuks ometi sealt Tõnismäelt ära ära viis.
Kui ajalehtedes ilmuvad sündmuste kokkuvõtted, lingin need tuleviku lugemise jaoks siia. Hetkel on info üleval tükikaupa. Et kauplusi on rüüstatud - sealhulgas muidugi ka alkoholiga kauplevaid. Aknaid lõhutud. Pärnu maanteel R-kiosk lõhutud. Kangapood põlema pandud. Ja nii edasi.
Mina olin kaks päeva Tallinnast ära. Aga tagasi sõites olime Kadri ja Annega kah uudishimulikud, tiirutades lihtsalt huvi pärast läbi südalinna, et kogu rüüstetöö jälgi ikka ka oma silmaga näha saada.
Minu töösse puutub teema nii palju, et mobiilioperaatorid edastasid kõigile oma klientidele sõnumi valitsuse palvega provokatsioonidega mitte kaasa minna. Kõlab imelihtsalt, aga on tegelikult ikka päris hull projekt suruda kogu kliendibaasile saadetav SMS nii lühikesse ajaraami. Kommunikatsiooni koordineerimine kõigi osapoolte vahel samuti. Aga samas oli kuidagi hea tunne seda teha - kodanikutunne ilmselt.