Eile õhtul püstitus taas kord üks igavene ja igihaljas küsimus - et kuhu kaob raha. (Kust tekib tolm ja kuhu kaob aeg on teised samaväärsed). Lõin siis kokku püsikulud - korterilaen, kommunaalmaksed, elekter, internet, mobiil, lastekindlustus, pensionikindlustus, õppelaen, laste taskuraha - ja suurem osa küsimusest sai vastuse. Kõigele sellele kulub ligi 11 000 krooni kuus!!! Lisaks veel söök, riided, jalanõud ja rõõmsad kulud.
Positiivne asja juures oli see, et ma üldse imestasin, kuidas ma sellise kulude struktuuri juures nii hästi rahadega välja tulen.
Ja ka see oli positiivne, et tegin endale suveks majandusplaani, kuidas kooli alguseks 4500 krooni kõrvale panna. Siis saab laste koolikuludega kergemini hakkama ja krediitkaardisumma ei lähe liiga suureks.
Ja eriti positiivne on see, et suve väiksemad kommunaal- jms kulud saavad kõik investeeritud rõõmsateks kuludeks! Näiteks olen arvutanud, et s Ahvenamaa rattareis maksaks koos lastega ca 5000 krooni...
Kõige positiivsem on aga arvuline tõdemus, et saan majanduslikult hakkama ilma J toetuseta, ilma et minu ja laste senine elustandard oluliselt kannataks.