Täna neliteist aastat tagasi ärkas 24-aastane mina öösel kella kolme paiku terava valusähvatusega kõhus: minu kolmas laps Ode Liis andis oma peatsest tulekust märku. Ärkasin, tunnetasin ja uimerdasin tunnikese ja siis kutsusime kiirabi: oma autot, millega Toomemäele sõita, meie peres 1994.aastal veel polnud. Muidugi ei olnud meie väljakutse prioriteet number üks, kuna valud olid alanud alles tund aega tagasi. Kuigi hood aja jooksul tihenesid ja tugevnesid, ei hakanud me kordusväljakutset tegema.
Lõpuks haiglasse jõudnud, kulus valvelauas kulus hulk aega dokumentide täitmisele. Unine registraator oli mõnevõrra pahur ja küsis iga asja vähemalt kaks korda ning kurjustas, kui ma kohe vastata ei saanud, vaid pidin vastamise hetkel tugevasti hinge tõmbama ja valu maha hingama. Lõpuks oli siiski kõik korras ning sünnitusosakonna õde tuli mind üles palatisse saatma. Liftis tabas mind eriti tugev valuhoog.
"Kohe lauale!" kamandas kogenud õde seda vaadates ning tundus, et heameelega oleks ta lifti käiku kiirendanud. Ei jõutud mulle teha varasematest kordadest kohustuslikena meelde jäänud raseerimis- ja kõhulahtistusprotseduure ning sünnituse ettevalmistuse toas ei saanud ma endale isegi oma voodit ega öökappi, asjad seisid kilekotiga kusagil nurgas ja toodi mulle alles hiljem palatisse järgi.
Kell kuus oli Ode Liis sündinud.
Suur õnn oli see, et Ode Liisi ei viidud minu juurest ära lastetuppa, vaid tema voodi oli palatis otse minu oma kõrval. Seda voodit, tõsi küll, me ei kasutanud: Ode lebas kogu aja minu kõrval, minu käe kõveruses. Ta lihtsalt oli nii armas, et võimatu oli teda endast eemale panna... Läbi udu mäletan, et palatis oli veel teinegi ema oma lapsega ja ta isegi püüdis minuga juttu teha, aga see ei läinud mulle korda: oluline oli ainult Ode Liis.
Nii kergelt ja valutult nagu Ode Liis ilmale tuli, on ta ka mulle olnud kõik need 14 aastat. Ta on hea tüdruk, temaga pole olnud mingeid puberteediea muresid ega probleeme. Elav ja rõõmus ja nii mõneski mõttes kõige rohkem minu moodi mu lastest.
Ode Liisi sünnipäev on erilisel päeval: mõnel aastal on ta sündinud suvel, siis jälle sügisel. Tänavu oli taas sügise kord, sügis algas eelmisel päeval kell 18:44.
Palju õnne, mu kallis sügistüdruk!