Juba üsna mitmendat aastat on mul rõõm lugeda õhtuti Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magistrantidele suhtekorralduse kursust.
Muidugi on see rõõmu kõrval ka paras koormus, sest kõik käib ju põhitööde kõrvalt ehk oma vabast ajast. Alates juba ettevalmistamisõhtutest (igal aastal olen kursust ikka muutnud ja ajakohastanud) ning sellest, et viis nädalat jutti lõpevad neljapäevaõhtud kella 21 paiku. No ja siis veel kodutööde lugemine, hindamine ja tagasiside, mis tähendab, et veel vähemalt kaks õhtut nädalas vernivad mitte ainult kella 21, vaid oluliselt hilisemate tundideni. Ja lõpetades selle nukra kokkulangevusega, et tänavune viimane loeng on paraku täpselt Leivo sünnipäeval...
Tõttöelda olen igal aastal olnud kursuse lõppedes nii väsinud, et mõtlen, et see oli küll viimane kord...
Aga läheb aeg mööda, hakkavad pinnale tõusma positiivsed emotsioonid. Ja üha rohkem kohtan "oma õpilasi" ka töistes kontaktides. Ma ise neid küll sageli ei mäletagi, sest grupid on suured ning 5x4 tundi ei võimalda kõiki meelde jätta, aga küll on vahva, kui keegi mainib, et on minu loengutes olnud ning kasutab saadud teadmisi.
Nii et tänavu aastal siis jälle.
Perelt-sõpradelt-lähedastelt palun järgnevaks viieks nädalaks mõistvat suhtumist :)