Pühapäeva hommikul võtsime Leivoga ette sõidu Otepääle, et proovida ära sealne 33-meetrine ronimissein. Seda enam, et kunagi ühel Xdreamil olime võitnud Otepää Seikluspargi 200-kroonised kinkekaardid ja nende eest saanuks kahekesi ronida kena kaks tundi.
Kohapeal selgus pehmelt öeldes üllatav tõsiasi, et kuigi ka ronimissein kuulub seikluspargile ja on esitletud nende kodulehel, saab seikluspargi kinkekaarte kasutada ainult kõrgseiklusrajal. Väikese läbirääkimise järel olid aga kohapealsed töötajad vastutulelikud ning tunnustasid meie kaarte ka seinaronimiseks. (Loodan, et keegi nendega nüüd pahandama ei hakka, vaid pigem vaatab üle ja täiendab infot, mis kinkekaardile kirjutatud. Või veel lihtsam, muudab kohapealseid reegleid).
Sein oli aga äge. Ehkki eelmise päeva vihmasajud olid läbi leotanud kasutatava köie, nii et ta esimestel kordadel üpris vaevaliselt jooksis, sujus ronimine suurepäraselt. Kuna negatiivi ei olnud ning nukid olid suured ja kergelt haaratavad, oli kõiki värve nukke kasutades vaat et isegi lihtsam üles jõuda kui näiteks Lasnamäe spordihalli oluliselt madalamal siseseinal.
Nii me siis proovisimegi ka erinevaid värve. Kõige lihtsam oli kollane, mida mööda jõudsin minagi ligi kolmveerandi peale. Teistel radadel läksin juba varem segavärvi peale üle, et üles välja jõuda.
Kahe tunni jooksul jõudsin mina üles ronida 6 ja Leivo 7 korda. Täna on sõrmed veidi kohmakad ja parem reielihas valus. Viimane kõlab seinaronimise kontekstis mõnevõrra ootamatult, aga põhjus on proosaline. Ühel (vist oli see rohelisel?) rajal tuli käega järgmise nukini ulatumiseks teha hoogne kükisttõus ehk siis enda ülessurumine paremal jalal. Nii see siis juhtus :)