Mina kui tellija ajan praegu asju suure firmaga, kelle kontor asub paraku minu jaoks kauges ja ebamugavas kohas. Nii et kui läks lepingu sõlmimiseks, küsisin igaks juhuks, et kas nad võtavad vastu ka digiallkirjastatud lepinguid.
Võib küll ka digiallkirjastada, meilis mu lepingupartner-müügimees minu suureks heameeleks. Andsin kohe oma digiallkirja ära (loomulikult Mobiil-ID-ga :) ja saatsin lepingu teele.
Mõne aja pärast saabus aga õnnetu vastus: palun, kas saaksite saata selle digiallkirja meile ka faksiga...
Pärast mõningat meilivahetust sai siiski selgeks, et pole vaja püüda digiallkirja faksima hakata. Ja sain jätkuvalt kinnituse, et digiallkirjastatud leping sobib ja et ka teine pool annab sinna oma digiallkirja.
Aga lisaks digiallkirjastatud lepingule vahetame siiski posti teel ka paberlepinguid. Ilmselt igaks juhuks.
Moraal: Ma meelega ei nimeta selle firma nime, sest pole mingit põhjust nimelt neid letti tirida - usutavasti saanuks sama tulemuse vähemalt 90% mujal. Aga mina otsustasin, et e-asjaajamise edendamiseks küsin nüüd teiselt osapoolelt alati, et kas digiallkirjastamine sobib. Las nad harjuvad vähemalt seda sõna kuulma J Ja mida rohkem neid selliseid küsijaid on, seda suurema tõenäosusega võtavad organisatsioonid ette digiallkirja teemaga tegelda. Ja kokkuvõttes on kõigil parem.
Sest tõesti muutuks elu palju lihtsamaks ja mitmed protsessid kiiremaks, kui ei peaks (eelnevalt niikuinii e-teel kooskõlastatud) paberitele käe alla panemiseks oma füüsist kuhugi paarikümne või rohkema kilomeetri taha kohale vedama. Või viivitama asjadega paari päeva võrra, kuni lepingud postis edasitagasi kulgevad...