Eelmine nädal kontoris jäi lühikeseks, sest juba kolmapäeval sõitsin Tallinnast ära. Kõigepealt koos Ode ja Jüriga maale (Kati oli juba paar päeva varem bussiga läinud, tal oli linnas igav). Neljapäeval sealt Viinistusse esinema.
Seminar oli tore - ilm ka ilus -, aga tuleb tunnistada, et viimasest interaktiivsest osast hiilisin alatult minema. No mitte ei viitsi päeva lõpus ja pooltuttavate inimestega mingil üldisel ja isiklikult mitte eriti korda mineval teemal grupitööd teha ja midagi arvama hakata...
Reede varahommikul sõitsin Tartusse, et Mammule matusel autojuhiks olla. Ma ei olnud kunagi enne käinud õigeusu traditsioonide järgi peetud matusetseremoonial ja seepärast jälgisin talitust huviga. Aga tseremoonia ise oli pettumus: papp (isa Aleksander Tartu Jüri kogudusest) pomises midagi omaette, vehkis viirukiga ja palvuse lõpus kukkus omakseid noomima, et juba inimese haigevoodisse jäämisel tuleks ikka preester kutsuda, et surija pihtida ja pattude andeksandmise saaks. Lisaks faktivead kadunukese kohta peetud kõnes - kaugele inimesele ilmselgelt ebaoluline, aga lähedastele ülimalt kõrva kraapiv on eksitus õdede-vendade arvus jm. Õnneks nime ütles ta ikka õieti - aga igaks juhuks mainis seda ka ainult ühe korra, muidu rääkis abstraktselt "lahkunust" või "surnust". Mulle üldse ei meeldinud.
Pärast kuulsin, et kõik kirusid seda pappi - ka sellepärast, et haua juures oli ta pool talitust hoopis ära jätnud (mina muidugi ei saanud aru, küll aga teised teadjamad). Ilmselt siis teise papi tehtuna oleks kogu tseremoonia hoopis teisem ja mulje parem.
Mammu igatahes ütles kõige selle peale, et kui tema kord sureb, siis temale mitte mingil juhul seda pappi kutsuda. Et kui võimalik, siis Jaan J. Leppik tehku talitus (ilmalik, aga usulise tseremoonia sugemetega). Ja et matta võib teda ükskõik kuhu, kus me ainult aegajalt ikka haual käiksime. Ja on ükskõik, kas tuhastamine või tavaline matus. Panen selle siia kirja, sest ma siiski usun, et internet ei kuku kokku ning siit on mul kindlam koht seda tahteavaldust leida kui oma kunagisest tähtsate asjade kaustikust.