Jaanuaris kinkisime Kariniga emale sünnipäevaks Narva-Jõesuu spaakülastuse koos tütarde ja käepärast olevate tütretütardega. (“Käepärast” seetõttu, et Ode Liis on ära Besanconis.) Ja veebruari lõpus käisimegi ära.
Muidugi tuli enne spaasseminekut rannas promeneerida, ehkki ilm oli külm ja pilvine. Ent Narva-Jõesuu kuulus liivarand vääris vaatamist ikka, eriti oma ägedate jäävallide tõttu.
Narva-Jõesuu on huvitavas arengujärgus linn, kus kunagist nõukogudeaegset hiilgust mälestab hiigelsuur, selle linnakese mastaabis täiesti kohatuna näiv üheksakorruseline sanatooriumihoone (mis tundub täielikult hüljatuna). Selle lähistel uus, moodne ja rahvast täis Nooruse spaa ning kõikvõimalikes vaheastmetes majutus- ja toitlustuskohti. Ja samamoodi erinevate ajajärkude ja jõukusastmete maju.
Veel varasemat, esimese Eesti Vabariigi aegset kuurorti mälestab tänava äärde veetud supelvanker, mille juures olev kiri selgitab, et sellistes vankrites veeti vette suplema “rahakamaid prouasid ja preilisid, kes sellist meelelahutust endale lubada said”. Siin need meie rahakamad prouad ja preilid peenes supelvankris siis poseerivad.
Spaa oli suurepärane (anti isegi käterätikud – võibolla see küll polegi midagi erilist, aga mind, kes ma pole just tihe spaakülastaja, see igatahes üllatas). Ujusime, lesisime mullivannides ja mõnulesime erinevates saunades, millest mulle meeldis enim soolasaun.
Lõunatasime spaarestoranis (mis oli peaaegu et privaatselt meie päralt), kuid õhtust otsustasime süüa oma hotellis. Sest Karini ostetud voucher ütles, et meil on tagatud tasuta sissepääs hotellirestoranis nädalavahetustel toimuvatele meelelahutusüritustele.
Mnjah. Meelelahutus seisnes selles, et vananev hurmur natuke kitsaks jäänud teksades ja roosas pluusis laulis maki saatel vene poppi, avaldades vahepeal entusiastlikku arvamust, kui suurepärane ja võluv publik ikka saalis on. Ning söögi juurde tellitud valge vein oli uskumatu magus kleepekas, ehkki me tellisime valikust kuiveima. Aga me ei lasknud ennast segada ei ühest ega teisest ning veetsime ka restoranis ülimalt toreda õhtu.
Järgmisel päeval jalutasime veel pisut ringi ning asusime tagasiteele. Nunnu nädalavahetus oli.
