Juunialguse palavad ilmad korraldasid elu meie Kristiine-kodus täielikult ümber. Ühel rõdul elanud jalgrattad pidid endale leidma kohad tubades ning teise rõdu pesunöörid pidid end samuti koomale võtma. On ju ütlemata mõnus rõdul päevitada – päike paistab sinna isegi pärast tööpäeva lõppu ja nii sain ka mina end kohe esimeste päikseliste ilmadega ilusaks pruuniks.
Aga palavus keris üha edasi ning mõnusamaks rõdueluks kolis rõdule nii Jüri kott-tool kui vedrumadrats ühelt minu voodipoolelt. Ja viimane tingis selle, et rõdu kujunes popiks magamiskohaks. (Jajah, see on üks seitsmenda korruse võlusid, et lisaks akende pidevale avatuna hoidmisele saad muretult rõdul magadagi!)
Eilsel vihmaga lõppenud hommikul oli rõdul ööbimise kord Ode käes – aga vihm sadas nii õnneliku suunaga, et Ode seda valingut ei märganudki. Nii et ka vihmahommikul ärkas ta hoopis kassipissi lõhna peale: Kisti, kurinahk, reostas rõdule tekitatud loodust ehk lillekasti 
Nüüd lubab ilmaprognoos mõneks ajaks vihma, aga kuidagi kahju tundub juba rõdul elamisest loobuda…