Ma olen oma uue perekonnanimega ammu täiesti ära harjunud ning eelmist nimekuju on juba sama kauge vaadata kui kunagist neiupõlvenime.
On aga ainult üks asi, millega ma ära harjunud ei ole - see, et seda nime nii palju esineb. Kahe eelmise nimega oli mul nimelt nii läinud, et nimekandjaid oli vähe ja needki enamasti sugulased (neiupõlvenime puhul) või hõimlased (eelmise abielunime puhul).
Nüüd aga on mul juba tööalaselt tervelt neli sama perekonnanimega koostööpartnerit - mitte küll päris igapäevast, aga siiski sellised, keda päris sageli kohata. Eriti naljakas on minu jaoks see, et kaks neist kannavad lisaks minu (minu! minu! :) perekonnanimele ka mu õe eesnime.
Ja siis loen Ekspressist uudist, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerib lausa 179 Seppa. Tõsi, enamikul neist osutub "sepp" olevat ainult liitsõnanime teine pool. Õnneks.
Aga üks mu täielik nimekaim, kelle olemasolu ma küll juba enne interneti kaudu tuvastasin, kandideerib ka. Nüüd peaks vist ütlema "õnneks" hoopis selle kohta, et see nimi on siiski nii levinud, et keegi ei ole mind veel poliitikasse pürgimises süüdistanud :)
Need aga on siiski pigem lustakad pisiasjad. Dramaatilisem on, et mitteunikaalse nimekombinatsiooni tõttu oleks võinud toimuda oluline delikaatsete isikuandmete leke - või veel hullem, sassiminek - sõeluuringu kaudu arstil käies. Nimelt võttis doktor, olles mind enda vastu laua taha istuma pannud, riiulilt paksu kartoteegitoimiku ja hakkas seda lehitsema, et mu eelmiste käikude ajalugu üle vaadata. Kuna ma polnud seal kliinikus varem patsient olnud, teritasin uskumatult pilku ja tuvastasin kaanelt, et elukoha järgi on tegu hoopis teise samanimelise inimesega. Loomulikult kiirustasin seda ka arstile ütlema, mille peale ta haaras telefonitoru ja registratuuritöötaja ilmselt õigustatult läbi pragas. "Õigustatult" ütlen ma selle pärast, et aega kinni pannes küsiti mult isikukoodi, "ilmselt" aga lisan sellepärast, et ma ei tea, kas selles teises toimikus ikka oli isikukood kirjas... Igatahes tean ma nüüd ühe oma nimekaimu aadressi, sest loomulikult jäi see sellises mällusööbivas kontekstis kohatuna mulle silmapilk ja täiesti soovimatult meelde... No ja kui ma poleks hakanud kahtlustama, et midagi on valesti - kas siis oleks minu uuringuinfo mu nimekaimu kaardile kantud...?
Aga kui keegi küsib, kas ma kahetsen oma nimevahetust või kas mul kahju polnud, on vastus kindel ei. Ma olen oma uue nimega väga rahul, sest see näitab minu jaoks minu kuulumist Leivo juurde.