Ema-isa olid endale varasügisese haiguse külge korjanud, nii et “noored” ehk meie saime austava ülesande käia maal ning korjata ära kreegid (mis eeldavalt olid valmis ja varisemisohus) ja ploomid (mis eeldatavalt olid samuti enamvähem valmis).
Kuna maareisile läks meid palju, said korjetööd kiiresti ühele poole, ehkki korjatavat materjali oli tänavu tõesti palju. (Isegi nii palju, et elus esimest korda proovisin teha kreegimoosi, et tuba puuviljakärbestesse ei mattuks ja viljad käes hukka ei läheks – keedetud kreegimass läbi sõela lastud ja suhkurdatud, tuli muide lausa üllatavalt hea keedus). Maal aga läksime pärast hoopis seenile – ja seeni oli kah ikka tõeliselt palju. Ja isegi pähklid olid juba valmis saamas.
Allolevatel piltidel natuke septembrialguslikku meeleolu.
