Sügisjooks peaks edaspidi laenama Õllesummeri ja Pärnu Konverentside kasutatud lauset "Kõik on kohal". Sest kui ikka osaleb 8459 inimest, siis jääb üle ainult nõustuda Sportnetiga:
"Tänavust SEB Ühispanga Tallinna Sügisjooksu võib lugeda läbi aegade Eesti suurimaks jooksuürituseks ja suurimaks rahvaspordiürituseks taasiseseisvunud Eestis. Arvukate harrastajate kõrval oli nii poolmaratoni kui 10 km distantsil stardis suur osa Eesti jooksuparemikust."
Mina, Kati, Jüri ja Ode - kõik jooksime 10 kilomeetrit. Mina proovisin elus esimest korda "teaduslikult" joosta ehk siis jälgisin, et iga kilomeeter saaks läbitud ühtlases tempo, viie kuni viie ja poole minutiga. Üllatavalt hea oli: muidu kipub alguses hinge kinni kihutama ja siis pärast ei jaksa. Nüüd aga oli lõpuni hea kerge tunne. Oleks võinud kilomeetri läbimise aega isegi lühemaks plaanida, sest nüüd jäi lõpus jõudu kõvasti üle. Mine või teisele ringile!
Teisele ringile ma siiski ei läinud, kui mitte pidada teiseks ringiks sörkimist-jalutamist finisheerujatele vastupidisel suunas. Mul nimelt oli Odega kokkulepe talle vastu minna, et tal lõpus viimastel kilomeetritel liiga igav ja tüütu ei oleks. Meeldivaks üllatuseks sain joosta vaevalt kolmveerandteist kilomeetrit, kui Ode juba tuli. Tol hetkel küll kõndides, kuid sealtmaalt kuni finishini me siiski jooksime ja päris heas tempos. Ode oli väga tubli - usun, et võib liialdamata öelda, et tema taha jäi sügisjooksul veel tuhandeid inimesi :)
Kes siis aga Sügisjooksul kohal olid? Lisaks arvukatele sõpradele-kolleegidele-tuttavatele oli rajal kaamel (kaks inimest riidekanga all, kaamelipea kõige ees), meesstripparid (jajah, jooksid stringides - kõik naised ümberringi pärast arutasid, et kuidas küll joostes sealt midagi välja ei tule), nunn, arlekiin, rohkelt parukakandjaid - ja muidugi palju-palju tavalisi rõõmsaid inimesi.