Praegune on eriline aasta - oli imeline talv miinuskraadidega 25 ja nüüd on suur suvi, plusskraadidega 25. Öösel. Päeval on sooja ikka üle 30, kuumarekordid kukuvad mürinal ja EMHI andis välja (mulle teadaolevalt esmakordselt, aga võibolla pole ma varem lihtsalt märganud) kuumahoiatuse. Rindeteateid edastavad jäätise- ja jookidemüüjad (tarneprobleemide oht, töötamine mitmes vahetuses jne), rannad on inimesi puupüsti täis...
Suurepärane suvi!
Mida meie oleme teinud?
Esimesed mustikad. 11.juulil käisime koos ema ja Kariniga esimest korda mustikal. Marjad olid küpsed ja magusad, aga veel siiski varre küljes kinni, nii et suuremaks korjamiseks oli veel varavõitu. Nokitsesime kokku selle suve esimese toormoosi jagu.
Üle Suursoo Paukjärvele. Siin peab tegelikult alustama kaugemalt - Katil ja Villul oli plaan sõita rongiga Aegviitu ja tulla sealt ratastega maale, mööda Aegviidu-Liiapeksi matkarada. Aga kuna nad jäid juba Tallinnast väljasõiduga hilja (ehk viimase rongi) peale, tervitas suveöine pimedus neid juba Jussi järvede juures ning päästeaktsiooni käigus sõitsin mina neile autoga Kaksiksillale vastu. Aga selleks, et nende retkel ikka otsad kokku saaks, läksime järgmisel päeval autodega Järvi järvede juurde, matkasime sealt üle Kõnnu Suursoo laudtee ja retke krooniks ujusime Paukjärves. Seltskonna väikseim liige Helen pidas kogu kuuma teekonna vapralt vastu, seda ka tagasiteel.
Küla 720. Vanaküla-Valgejõe-Parksi esmamainimisest möödus tänavu 720 aastat ning nagu eelmistelgi ümmargustel tähtpäevadel, toimus seegi kord külade kokkutulek Valgejõe platsil. Katigi jaoks oli see juba kolmas kord osaleda - esimesel korral 1990ndal aastal, tõsi küll, veel koos minuga :) Aga järgmisel korral tegi ta läbi paduvihma vapralt kaasa terve pika rongkäigu Vanaküla platsilkohat Valgejõe platsile. Tänavu oli kõndimisetapp sootuks lühike - Valgejõe mälestuskivi juurest platsile, ja ilm oli sellele suvele kohaselt ikka +30 kanti. Tähistamise ametlik pool hõlmas kohalikku eeskava tüdrukute flamnekotantsust mastaapse näitemänguni (lavale tuli isegi traktor). Ja õhtusel peo-osal tegime Leivoga ikka paar tantsugi :)
Rott maal. Kuna koos Heleniga on maal Vinku, viisime Jüriga maale ka Ode Nossa. Helen saab nüüd nunnutada kahe rotiga :)
Maja värvimine. Juba eelmisel aastal räägitud töö sai tänavu ette võetud. Üllatuslikult ostis isa majavärviks... rootsipunase. Tõsi, kunagi ammu (mina veel häguselt mäletan) oli maja samuti punakaspruun, aga vahepeal ikka aastakümneid kollane. Ilmselt on rootsipunane ilus, aga vähemalt algul igatahes väga harjumatu. Isa, Kairi ja Jüri on põhilised töötegijad - niipalju kui palavus ja päike lubab.
Pikakari. Teisipäeva õhtul meelitasin Leivot randa ja läksime Pikakarile - mina esimest korda elus. Autoga sinna minek ei ole muide väga hea mõte, parkimis- ja liikumisprobleemid - rand ise on (ütleks lausa, et üllatavalt) ilus. Põhiline rannaseltskond oli venekeelne, suitsetav ja meessoo osas tätoveeritud. Ma pole tegelikult ammu massrandades käinud, nii et võibolla kehtivad kaks viimast massomadust ka mujal ja ma olen lihtsalt ajast maha jäänud, et sellest üllatun :)
Maris Eestis. Heameelega räägiks-kohtuks-oleks temaga pikemalt, aga millegipärast kipuvad suvised liikumised just sellised olema, et kui keegi liigub mulle lähemale, liigun mina samal ajal just mujal...