Kui on õnnestunud saada endale rinnanumber 7808 (neid anti ilmselt registreerimise järjekorras ning registreerimine läks lahti just siis, kui olin kuuks ajaks puhkusele läinud), tähendab see Eesti suurimal rahvaspordiüritusel piiiikkkkaaa aega, enne kui oma stardikoridorist stardijooneni jõuad. Minul konkreetselt läks 0:2:29 ehk peaaegu kaks ja pool minutit. Noh, aga ega me võistlusele tulnud :)
Sügisjooks toimus tänavu esimest korda südalinnas, mitte tavapärases Rocca al Mares. Ma ei teagi, meeldib see mulle või mitte. Vist ikka meeldib, sest jooksuruumi oli rohkem. Narva maantee alguses sai juba suuremast trüginast välja ja normaalselt jooksma hakata.
Lahkusu-kiriku juurde jõudes olin juba jõudnud sulanduda seltskonda, kes kandis valdavalt rinnanumbreid kuue ja isegi viie tuhandega. Kuna mul on raskusi ühtlase tempo hoidmisega, võtsin sappa kahele mehele, kellest eriti ühe puhul oli näha oskuslikku kerget ja mittepingutavat jooksusammu. Umbes kilommeter-poolteist möödus nende tuules, kuid siis tõmbas teine (see mitte-nii-oskusliku jooksusammuga) endal hinge kinni ning esimene pani, kui sõber tema ärgitustele kaasa tulla absoluutselt ei reageerinud, kiirema käigu sisse. Pool kilomeetrit suutsin tal kannul püsida, siis läks ta käest. Aga olin jõudnud seltskonda, kus enamikul olid juba nelja tuhandega rinnanumbrid.
Mingil hetkel paistis ees selg Äripäeva Maratoniklubi särgiga, kellest võis samuti eeldada, et ta teab, mis teeb. Ehk siis jookseb ühtlaselt ja hästi. Algul paistis küll, et ta läheb lootusetult eest ära, kuid viimase joogipunkti juures olin tal enda üllatuseks kannul (vist olin ma vahepeal ikka spurtinud, ehkki püüdsin seda mitte teha). Joogipunktis läks ta küll jälle eest, sest ma lihtsalt ei oska liikumise peal juua ning pean oma topsi tühjendamiseks seisma jääma (sama tegin ka esimeses joogipunktis). Nüüd spurtisin juba meelega, et teda taas kätte saada. Ja kuna lõpuni oli jäänud juba nii vähe - alla kolme kilomeetri - ja hingamine ikka veel täiesti korras, jätkasin ka edasi oma spurditempos ja läksin oma äripäevlasest "jänesest" mööda.
Koht lõpuks (esialgsete tulemuste andmetel) 1697 brutoajaga 0:54:46. Olen rahul, sest nagu üldse ei pingutanud. Jah, tõesti on iva sees selles ühtlases tempos jooksmise ning spurtide-aeglustuste vältimise õpetuses :) Eelmisel aastal proovisin samuti rahulikult võtta, siis oli aeg 0:52:22 (netoaeg 51:17, stardinumber aga oluliselt parem ehk 3828). Üle-eelmisel aga oli mu aeg 1:02:41 (olin siis kergelt haige).
Sama distantsi jooksid ka Kati ja Ode. Kati brutoaeg oli 1:20:55 (eelmisel aastal 1:18:49, neto 1:17:33 - ka Katil oli eelmisel aastal stardinumber kolme tuhande koridoris; üle-eelmisel aastal bruto 1:28:51). Ode aeg oli 1:32:11 (eelmisel aastal jooksis ta ka, aga millegipärast ei olnud tema nime lõpuprotokollis). Nad startisid minuga samast koridorist, kuid trügisid alguses vähem, nii et neil tuleb stardijooneni jõudmise hetkeks kindlasti oma 3 minutit lisaaega.
Leivo saavutas aga 21,1 km rajal 168. koha ajaga 1:33:48. Super!
Ah jaa: nagu Tallinna Autovabale Päevale kohane, läksime sügisjooksule ilma autota. Tegelik põhjus, mis seal salata, polnud aga muidugi autovaba päev, vaid see, et ühistranspordiga on meie juurest kesklinna mugavam.