29.oktoober 2014 kanti Tallinna lemmikloomade registrisse veel üks ametlik – vaktsineeritud, kiibistatud ja omanikuga seotud - kass. Sest kuna augusti alguses meie õue (õigemini lausa tuppa, sest uks oli sooja suveilmaga lahti) sattunud kollase kassi endise omaniku otsimine kolme kuu jooksul tulemusi ei andnud ning ka kass ise ei ilmuta vähimalgi määral endise kodu igatsust ega lahkumissoovi, muutsime eile oma kooselu ametlikuks. (Ärge hakake seda fraasi nüüd äsja vastuvõetud kooseluseaduse valguses tõlgendama, eks 
)
Muuhulgas tähendab see, et kass, keda varem kutsusime valdavalt Kass (nagu “Hommikueine Tiffany juures” – kassile nimepanekuga näitad, et oled temaga seotud) või erinevate naljaga-pooleks nimekandidaatidega (Ode poolt Pärtel, Leivo poolt Yello, minu poolt Purrito või Käpad-Ja-Saba), sai endale nüüd ka nime. Kui esimesel ülevaatusel loomaarsti juures kirjutati paberile: “Kass, kollane (leitud)”, siis nüüd vahetati see Yello vastu ning selle nime all on ta nüüd ka lemmikloomaregistris. Ülejäänud variandid jäävad kasutusele hellitusnimedena.
Üldse sai registrisse kassi kohta palju toredat infot. Tõuks on tal kodukass, sigimisvõimeks kastreeritud ja staatuseks: korras.
Omavahelises keelepruugis on meil veel üks kassi seisundit kirjeldav väljend: kassil silmad ümmargused. Sellises olekus tahab ta mängida või on muidu pöörane. Kõik diivanialused on täis sinna aetud palle, mänguloomi või šampusekorke ning kõik mu vööd on aegajalt kassi mänguasjad. Ja Leivo andis kassi kasutusse isegi vana ronimisköie, meisterdades selle abil suurepärase kraapimispuu (nähtav esimesel pildil). 
Aga loomulikult jääb mu südames Yello kõrval ruumi ka Kistile ja Tiffule. Mu kassiarmastaja-süda kasvas lihtsalt ühe kassi jagu suuremaks!
