Ma usun, et unenäos võib ette näha tulevasi hetki. Kui see hetk tegelikus elus kätte jõuab, oled unenäo juba ammu unustanud, kuid äkki tabab sind hetkeline raputav äratundmine: ma olen siin varem olnud. Eriti ektreemsetel juhtudel tunned, et tead murdosa sekundit varem, mida teine inimene ütleb või mis järgmisel hetkel juhtuma hakkab.
Tavaliselt ei ole need - õnneks! - eriti olulised hetked. Mäletan näiteks ühte sellist 10. klassi lõpuekskursioonilt. Kiikusime suurel külakiigel, oli pime ja oli lõke. Minu kõrvalistuja naeris ja minu juuksed lehvisid. Klassiõde tõstis kiige kõrval fotoaparaadi, et üritada saada pildile seda, kuidas me kõik koos kiigelt maha hüppame.
Ja siis - plaks! - teadsin ma: MA OLEN SEDA JUBA NÄINUD. MA TEAN, MIS JUHTUB.
Ma teadsin, et ta pillab fotoaparaadi maha.
Pillaski.
Nojah, mitte midagi tegelikult ei juhtunud. Fotoaparaat jäi terveks ning keegi hüppajatest ei murdnud jalaluud. Ei mingit põhjust, miks ma oleksin pidanud seda hetke varem ette nägema. Ei mingit tähenduslikkust.
Ja ometi käis mul külm judin üle keha pealaest varvasteni. Oli kummastav ja natuke õudne tunne.
Siia kirjutan ma seda ammust kogemust aga sellepärast, et hiljuti nägin ma und, mille puhul olen üsna kindel: neid hetki saan ma päriselus läbi elama ning siis äkki tundma: seda olen ma juba varem näinud...
____
Selles unenäos olin ma koos Armastatud Mehega ehitamas maakividest treppi ühe veekogu kaldast alla. Ma ei tea, mis veekogu see oli, sest nägin ainult kallast, mis laskus umbes 45-kraadise nurga all. Kaldast alla viis mättalisel rohupervel paljudest jalaastetest mullale tambitud tee, üleval õitsesid suure traktorikummi sisse istutatud kressid. Päike paistis, maa lõhnas ja mesilased sumisesid meie ümber. Kivid, alt ümarad ja pealt plaatjad, olid punakad ja päikesest soojad, üksikud ränikillud sillerdasid nende sees.
Mina kaevasin üsna veepiiril auku järgmise kivi jaoks ning sirutasin labida najal hetkeks selga. Mees lohistas paika uue kivi, sirutas samuti selga ja ütles mõtlikult, ise päiksesse silmi kissitades: "Aga tead, vähemalt ühe astme peame tegema ka vette. Siis viib ka madala veeseisu korral meie trepp ikka lõpuni välja."
____