Mina ja Kati tähistasime vabariigi aastapäeva suusatades: sõitsime hommikul Aegviitu ja tegime seal 9km ringi. Õigemini küll kaks viiekilomeetrist ringi ilma finishilähedase aasata, nii et kummaltki ringilt tuli siis miinus viissada meetrit.
Külma oli kolm kraadi ja väljas oli kerge piimjas udu. Puud ja rohukõrred härmas nagu talvemuinasjutus - imeilus!
Oleks võinud veelgi sõita, aga tahtsime Torino ülekande ajaks tagasi jõuda. Täna kell 12:20 algas ju naiste 30 km sõit ühisstardist ja õhus väreles ootus, kas tuleb kolmas medal või mitte. Ei tulnud, kahjuks, hoopis 8. koht. Aga eks Kristina olegi sel olümpial juba küllalt kulda saanud, jäägu midagi ikka teistele ka.
Õhtul tuli muidugi vaadata aastapäevakontserdi ja presidendi vastuvõtu ülekannet. Kleitide kohta midagi arvama ei hakka, nuriseks hoopis kontserdi üle. Ei ole ma küll lavakunstikriitik, kuid kepsutavateks põtradeks ja rokkivateks jänesteks kostümeeritud inimesed laval olid minu jaoks... ütleme, ootamatu. Khm. Kuidagi nagu operetlik. Aga kontsert ise oli hea ja presidendi kõnestki jäi ühtteist kõrva. Sellest, et ta iseseisvuspäeva asemel võidupüha puhul tervitas, vaatame viisakalt mööda.