Karin ja Toomas põgenesid nädalaks Kreetale suvesooja otsima ning nii on minu kohustuseks õhtuti Helen ja Martin lasteaiast ära tuua. Kuni minu ema töölt tulekuni on lapsed minu pool, siis viin nad koju ja annan Mummile üle. Hommikul viib Mummi nad lasteaeda, tema tööpäev algab hiljem kui minu oma.
Lasteaias on kord palju karmim kui sel ajal, kui minu lapsed aiaealised olid. Lasteaia uks on raudn ja pidevalt lukus, sisse saab alt rühma helistades ja öeldes, kes sa oled ja kellele järgi tuled. Ka rühma uksed on lukus, kui lapsed õues on, ning lapse asjade järgi tuleb minna koos kasvatajaga. Selle nimi on meie ebaturvaline ühiskond.