Vanaküla on ärkamas uuele elule: esimest korda (õigem oleks küll öelda esimest korda üle pikkade aastakümnete) toimus Vanaküla oma jaanituli Kärga platsil. Seal, kus minu ema lapsepõlves oli olnud tantsuplats ja kõlakoda ning mida siiamaani ehivad servas kasvavad suured leinakased.
Oli lõke, oli lipuheiskamine, oli bänd. Külavanem Triin korraldas kohaletulnud ringi ning “kuueks loe” põhimõttel moodustus kuus suurt võistkonda, kes pidid end proovile panema mälumängus ja spordis. Esimene ülesanne oli muidugi omavahel tuttavaks saada, et moodustada eesnimedest tähestikupõhine rivi. Pärast pidime arvama külarahva keskmist vanust (sissekirjutatute põhjal 44), küla talude arvu (vist oli 42) ja muud sellist ning lõpuks märkima küla kontuurkaardile õigesse kohta talude nimed.
Pidu jätkus veel hiljemgi, kuid meie lahkusime enne spordiosa algust ja jõudsime just parajaks ajaks koju tagasi, et võtta suitsuahjust välja sinna (üle)küpsema ununenud liha 