Augustikuised vähipeod jõudsid Rootsi kolleegide kaudu ka minuni. Oli kõik: imeilus ümbrus, vaagnatäis vähke, naljakad mütsid, põlled, vähinoad, gurmeelisandid ja hea vein. Ja naerda sai rahvusvahelises kollektiivis seekord niipalju, et kõhulihased valusad.
