Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Viies nädal pulsikellaga: treeni õigetes tsoonides ja kadunud "voldu"

Viiendal nädalal ületasin treeningumahud nii ajaliselt kui kulutatud kalorite poolest, kuid karikast jäin siiski ilma: kell teatas, et pean treeningul kinni pidama õigetest tsoonidest. Täpsustuseks lisas, et ärgu ma treenigu nii palju kolmandas tsoonis.

Eks ta ole: esimene tsoon oli mul täidetud 16%, kolmas 380%. Patt oli tingitud sellest, et käisin Perakülas jooksmas koos Leivoga. Muidugi oli siis pulss pidevalt 150-160 peal, kuigi tegelikult oli tegem,ist tempoga, mida ma enesetunde järgi olen varem "keskmise kiirusega jooksuks" nimetanud. Võistlustel oleme igatahes liikunud palju kiiremini, nii et ma ei hakka parem oletamagi, kui kõrge võis mu pulss olla Leivo ja Alari sabas lipates :) Ja ka varem võistluste eel trenni tehes olen igatahes jooksnud oluliselt kiiremini...

Jah, esimeses pulsitsoonis töötamisega on mul jätkuvalt raskusi. Avastasin, et kella õnnestub ära petta sel moel, kui panna pulsivöö peale poodi kõndides või kodus süüa tehes.... aga see pole vist ikka õige. Kas tuleks veel kord tsoonide piirväärtusi tõsta...?

Ehk siiski mitte - kella juhendamisel treenimisest on äärmiselt positiivne tendents see, et väheneb kaal ja kadumas on kõhupealne talvine pehmus, mida tüdrukutega hellitavalt "volduks" kutsume. Varasemal moel trennimine on mul alati hoopis kaalu kasvatanud - söögiisu tõuseb ja eks kaaluvad ka tekkivad lihased rohkem kui rasv... Aga nüüd ei ole viienädalasest trennist hoolimata täheldada sääremarjade jämedamaks muutumist, mis varem oli jookse tehes kiire tulema (nagu ka jalgratast uhades suurenes alati reieümbermõõt). Nii et oma kogemustest lähtudes ei suutnud ma uskuda, et spordiga saab kaalu maha võtta - selleks oli ikkagi dieet või siis stressirohked ajad. Nüüd aga - paistab, et see on siiski võimalik :)

Lisa kommentaar

Loading