Tänavu läheb mul Võhandu maratonist taastumine vaevaliselt. Näpunukid on jätkuvalt katki, sest nad lihtsalt ei saa paraneda - lihtsalt uskumatu, kui paljusid kohtasid need nukid päeva jooksul riivavad! Muidu ei saa sellest arugi, aga nüüd sunnivad lahtirebenevad koorikud pidevalt aietama.
Lisaks ei saa ma ju käsi pidevalt kuivas hoida. Nii saavad need koorikud alailma märjaks ja ligunevad lahti. Ja jälle on ebameeldiv veritsus käes.
Kõige vastikum lugu on aga parema käe randmega, mis on jätkuvalt valus ja katsudes krudiseb. Ei aita spordisalv, ei valge villane lõng (vanaemade tarkus randmevenituse korral). Ilmselt venitasin selle välja kajakki tõstes.
Igatahes ei saa ma täna minna selle randmega rattakolmapäevakule.
Aga pühapäeval on juba Xdream...