On lihavõtte esimene püha, kuid ma ei jaksa enam jõude olla. Mind vabandab ehk see, et ma ei ole ristitud ning võin seepärast tavadest mööda hiilida, seega ka pühade ajal tööd teha.
Nii pesimegi ära köögi ja elutoa aknad (Jüri keeras kõik kruvid lahti ja kinni!), kraamisime rõdu ja köögi ning mina pesin puhtaks hunniku talvejopesid (käsitsi, sest neid ei soovitatud masinasse panna).
Köögikraamimise alla läks ka kõigi kapis seisvate nõude ülepesemine. Uhh, kus mul on alles palju nõusid, mida võtan kapist välja ainult kord aastas, sellesama kevadpesemise ajal! Näiteks pidulik lõunaserviis, mille sain sugulastelt oma 16. sünnipäevaks - meil oli suguvõsas tava, et kõik lapsed said 16.sünnipäeval kohvi- ja lõunaserviisi, et oleks, millega iseseisvat elu alustada. Kuni oma kodu soetamiseni seisid need serviisid puutumatult, ka see oli tava. Nojah, nõukogude ajal, kui ka normaalsed lauanõud defitsiit olid, kulus selline suguvõsapoolne abi küll marjaks. Mina pakkisin oma serviisid lahti 1990.aastal, mil poest absoluutselt midagi saada ei olnud, ja olin väga rõõmus.
Aga. Aga praegu on mul kapis luksulik supitirin, restoranimõõtu hiigelsuured supi- ja praetaldrikud, mis kuuekesi kogu mu väikese köögilaua enda alla võtavad - ühesõnaga nõud, millega ma mitte midagi ei tee. Taaskasutuskeskusse ka ei vii, ikkagi selline sümboolne ja tähendusega kingitus, mille kinkijate hulgast mõni juba surnudki on... Õnneks on see lõunaserviis vähemalt ilus, mu emal, kes selle suguvõsa nimel ära ostis, oli nii maitset kui tutvusi (milleta nõukaajal võis olla kuitahes hea maitse, aga osta said ikka jubedusi)...
Kappide kraamimisega jätkasin ka oma "viska salaja ära" programmi - seekord sokutasin prügikasti Nasta vana kettaga (!!!) telefoniaparaadi, mille ta on kangelaslikult läbi kolme kolimise kaasa vedanud. Aga pole seda kunagi vaadanud kolimistevahelisel ajal. Ma olen iga koristamisega mõne tema sellise asja ära visanud ja ta on avastanud neist ainult ühe kadumise - mingi kohviveski, mida tal paar aastat tagasi vaja oli, sest ta ostis äkki kohviube ja tahtis neid jahvatada. Otsisime hulk aega, ja lõpuks tõdesime, et küllap läks kolimise käigus kaotsi :)
Ma ikka loodan, et mina oma serviisidega ajapikku mõistlikumalt suudan talitada.