Get a life!

Rajal on oldud juba üle 80 tunni.

Väsimus hakkab võimust võtma: isegi juhtivad Poola kollid (see on imetlevalt öeldud) on tempot aeglustanud ning tänase kuupäeva sees siiski ei lõpeta. Hetkel on nad ratta-trekkingu vahetusalas, nii et ees ootab veel trekkingu etapp ning siis taas rattaga finishisse, viimased 17 km. Linnulennult.

ISC on tabeli järgi kuskil suusaetapi esimesel kolmandikul, ees ootamas veel ratas, trekking, ratas.

Tubli Twister rühib visalt edasi. Võitluses ajalimiidiga on nad oma positsioone parandanud, 30. punkti, kus ajalimiit oli 80,5 tundi, jõudsid nad piirajast 20 minutit varem. Varsti peaks nad olema vahetusalas ning alustama suusatamiseelset rattaetappi. Kahju, ratas jääb jälle öö peale... Kui nad just TA-s puhata ja pisut magada ei otsusta.

Hoiame pöialt ja vajadusel ka varbaid ristis.

Täiendatud tund hiljem. Varvaste risti hoidmine sedapuhku siiski ei aidanud. Alates 31. punktist (TA) on Twister punases: katkestanud. Küllap siis ajalimiidi ületamise tõttu rajalt maha võetud.

Jätkame kaasaelamist ISC-le.

Äsja oli Margel telefoniühendus Twisteri tiimiga.

Twister on praegu esimese rattaetapi viimases punktis. 105-kilomeetrist lõiku sõideti 24 tundi ning see oli olnud karm - tuul, pime, külm... Sellest hoolimata on Twisteri meeleolu hea ning ka tervis peab vastu, vigastusi kellelgi pole.

Paraku ähvardab Twisterit oht, et nad ajalimiidi ületamise pärast rajalt maha võetakse. Hetkel on nad valmis halvimaks: et neid enam trekkingule ei lasta ja kästakse katkestada juba selles punktis, kuid siiski täis indu ja energiat edasi minna. Nii kaua, kui vähegi lastakse.

Kolm esimest Poola tiimi on juba teise rattaetapi järel suuskadel (35km), neljandale kohale tõusnud ISC alustamas teist jalgrattaetappi. Võitjad ilmselt tänase kuupäeva sees lõpetavad: pärast suusaetappi on veel 43 km ratast, 18 km trekkingut ning siis 17 km rattaga finishisse.

Võistlejad on rajal olnud 54 tundi. Liidripositsiooni hoiab endiselt Speleo Salomon, kes on juba lõpetanud esimese rattaetapi järgse trekkingu ning sõtkub taas ratast, olles rattal võtnud juba kaks punkti.

Need poolakad on hullud! (Parafraas Asterixist).

Kaks järgmist tiimi on trekkingu/ teise rattaetapi vahetusalas, neljandat-viiendat positsiooni jagav ISC on jõudnud ära võtta esimesel rattaetapile järgnenud trekkingu kaks esimest punkti.

14.kohal olev Twister on läbinud esimese rattaetapi kaks esimest punkti.

Ja mida teeb Mountain Loghome? Ka nemad on solidaarsusest teel, sedapuhku küll võistlusvälisel autoetapil. Nende TA tuleb Augustowis, kuhu on praegu veel ca 500 km.

Telefoniühendus Mountain Loghome´iga: kella 5 paiku hommikul olid nad jõudnud trekkingu/jalgratta TA-sse, maganud pisut ja nüüd ärganud.

Eile oli olnud kaks ülimalt rasket osa olid. Kahetunnine minek mööda mäemassiivi harja, kus puhus 30m/s tuul, oli veel lapsemäng võrreldes tõusuga Sniezskale. Seal oli 40-50 m/s tuul koos lumetormi ja tuisuga. Minema hakati kella 22 paiku õhtul, kuid esimene katse ebaõnnestus: vahepeal siirduti sooja ja riietuma ühte restorani (Kaja kommentaar: nigela kuuldavuse tõttu ei saanud ma päris täpselt aru, kas mindi TA-sse tagasi või jäi see neile tee peale). Siis kottpimedas, tormis ja tuisus edasi.

Tipus oli üllatavalt rahulik. Tuul oli 2x nõrgem kui oodatud, kuid kerguse emotsioon oli petlik.

Mountain Loghome jõudis tippu südaöösel ning hakkas siis alla tulema. Ja see allatulek oli olnud mitte ainult multisport, vaid täielik ellujäämise õpetus. Mitmeid kordi eksiti jäises tuisus ja pimeduses teelt, nii et allatulekuks kulus 5 tundi.

Ning see võttis Minni põlved nii läbi, et need enam ei kesta. Ise arvas ta küll, et järgneva 105-kilomeetrise jalgrattaetapi saaks küll tehtud - aga mis saab pärastiste pikkade trekkingutega?

Nii et kaaslase tervise nimel on ka Mountain Loghome´il õhus katkestamise otsus.

Täiendus: Järgmise telefonivestluse käigus selgus tiimis veel teinegi vigastus, mis algul polevat üldse tõsine tundunud: tuleb välja, et Taneli vasakul käel on ilmselt murdunud sõrmeluud. Metsastunud ja võsastunud mäeküljest off-road alla sõites olevat ta suusaga lumme või puu taha takerdudes kord nii rängalt kukkunud, et käsi sai viga. Algul andis kannatada, aga tänaseks oli selge: kui Minni põlved ka paranevad, siis Taneli sõrmed nii kiiresti kindlasti mitte (rattaetapil tulnuks need ilmselt lenksu külge teibiga kinnitada, ütles Leivo).

Nii nad siis katkestasidki.

Mida aeg edasi, seda suuremaks kärisevad vahed võistkondade vahel.

Poolakad panevad kodumägedes ülivõimsalt: Speleo Salomon on läbinud juba 25 punkti ehk suure osa ka jalgrattaetapist, 5. kohale langenud ISC-l on läbitud punkte 21, Mountain Loghome´il 17 ja nad on sellega jõudnud jalgrattaetapi alguse TA-sse, Twister 16 punktiga on sellele lähenemas.

16. punktis, mille kõik meie omad on praeguseks läbinud, oli liidrite aeg punkti sisenemisel 26:31, ISC tiimil 28:50, Mountain Loghome´il 36:23 ning Twisteril 39:47.

Hommikuse seisuga on katkestanud juba viis võistkonda.

Päike on loojunud, tõusnud ja veel kord loojunud. Tiimid võistlusel on ikka teel. Läheb juba 34. tund.

Minu kogemus siinkohal lõpeb. Ma pole kunagi olnud võistlusel, mis kestab kauem kui 36 tundi. Ja kui isiklik kogemus puudub, muutuvad sõnad ainult sõnadeks ning tegelikult, sisuliselt ja lõplikult, iga närvi ja nahapooriga tunnetatavalt, ei saa enam aru, mida see kõik tähendab.

Ma tunnen, mida tähendab lakooniline lause "jalatallad löövad tuld" kahekümne teisel tunnil ja tajun meeletut unevõlga pärast pooleteist ööpäevast ärkvelolekut... aga edasi enam mitte.

Mu keha mäletab, mis tunne on olla trekkingul 60 kilomeetrit ja läbida seejärel rattal 100 kilomeetrit... aga mitte rohkem.

Ma ei tea. Ma ei kujuta seda ette.

Ma ei tea, mis võib juhtuda füüsise ja vaimuga NII pikal võistlusel. Ma ei tea, mida see tähendab. Kuidas tuleb.Mismoodi läheb. Kust valutab. Mis tunne see on.

Ma tahaksin kaasa teha.
____
Statistikat ka. Pärast 15.kontrollpunkti (lisaülesanne) on ISC 4. ja Mountain Loghome 11. kohal, Twister ei ole praeguse tabeliseisu järgi otsustades seda punkti veel läbinud. Eelmise, 14. kontrollpunkti järel olid kohad ISC 3., Mountain Loghome 12. ja Twister 16.

Mountain Loghome raporteerib rajalt: 22 tundi on teel oldud ja suusaetapp läbi. Nad istuvad TA-s ja söövad suppi ning nende supiajal jõudis TA-sse ka Twister.

Esimese trekkinguetapi eredaimaks elamuseks oli olnud loss, mille juurde viis üles oma 1000 astet. Või rohkem.

Suusatades oli lumi olnud eriliselt jälk, selline, mis teeb suuskade alla suured klombid. (Nagu oleks XDreamil suusakdega läbi vee sõitnud, kommenteerib Leivo). Lisaks olid nad teinud suusaetapil ühe vea ega leidnud ühte punkti kohe üles, nii et tund aega läks selle nahka. Suusatamine oli muide kottpimedas.

Minn ütleb, et oleks pidanud Leivole enne võistlust suusatunde andma - aga et areng oli ka suusaetapil olnud tema juhatuse all märgatav, nii et etapi lõpus oli Leivo olnud juba oluliselt parem kui alguses. Ja teine suusaetapp on veel ees, nii et säilib võimalus veel teisekski arenguhüppeks.

Ees seisab 38 km jalgsi ning taas tuleb minna üle Sniezska. Tallad löövad kõigil tuld, nii et kollektiivselt võeti esimene valuvaigisti.

Esimene tiim on juba katkestanud.

Kui meie kodudes pehmetes voodites magasime, on võistlejad Poolamaal läbi öö edasi pannud. Juhib endiselt Poola Speleo Salomon, kuid Eesti ISC on tõusnud kolmandale kohale. Üheksal esimesel tiimil on juba ka 30-kilomeetrine suusaetapp läbi ning nad jätkavad taas trekkinguga, mille pikkus peaks olema 38 kilomeetrit.

Twister ja Mountain Loghome, kes on hetketabeli järgi vastavalt 15. ja 16. kohal, on praegu veel suuskadel.

Tuli esimene telefonikõne Bergsoni rajalt.

Mountain Loghome astub hetkel mööda vihmamärga asfaltteed. Kõrgus on 545 m, rajal on oldud üle 7 tunni. Sniezska otsas oli tuul 25 m/s ning näkku oli peksnud jäänaelu. Nähtavus oli 20m, nii et korra tuli suureks üllatuseks vastu silt "Tere tulemast Poola" - oldi kogemata Tshehhi põigatud.

Vahepeal pandi moepärast ka räätsad alla, kuid nendega kaotati 18 minutit. Nii et ilmselt jäetakse need edaspidi TA-sse maha.

Meeleolu tundub läbi telefoni veel kõrgel olevat. Pilvi küll lubab, et hakkab varsti minu karabiine meestele vastu kiivreid loopima. On´s tal neist juba nii siiber? Kolmest võistkonnakaaslasest, ma mõtlen, mitte karabiinidest.

Vara, vara veel niisugusteks emotsioonideks :)