Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Käsimüügiravimid supermarketitesse

Mõnda aega on meil kütnud kirgi idee lubada käsimüügiravimite müümist supermarketites. Mina olen sellele kahe käega poolt, sest ma olen suhteliselt hooletu koduse ravimikarbi sisu jälgija ning nii juhtub alatihti, et peavalutabletti, goldrex-tüüpi külmetusravimit, aspiriini või isegi tavalist villiplaastrit läheb vaja just siis, kui need on kodust otsa saanud ja apteegid juba kinni.

Ma ei tea - plaastrit saaks ehk siiski kuskilt mujalt ka (mina pole küll osanud leida), aga ravimite jaoks on vaja apteeki või siis sõpru või ema, kelle poole hilisõhtuse hädavajadusega pöörduda. Sest millegipärast kipuvad tõved välja lööma just õhtuti.

Õnneks on hakatud vähemalt apteeke rajama kaubanduskeskustesse, kus nad on õhtul kaheksa-üheksani lahti. Eraldiseisvad apteegid sulgesid oma uksed valdavalt kell kuus või seitse - vähemalt need minu kodulähedased, enne kui nad ümbritsevatesse kaubanduskeskustesse ümber kolisid. Aga ka kaubanduskeskustes on toidupood siiski kauem lahti kui muud poed ja apteek nende hulgas.

Ja siis veel unustamine. Olen korduvalt läinud toidupoodi sellisesse kaubanduskeskusse, kus on olemas ka apteek, et pärast söögi ostmist ka apteegist läbi minna. Ja muidugi olen mitmel korral sealt ilma apteegis käimata koju tulnud - poes tiirutades on apteegikülastus meelest läinud. No ma küll ei tea, kas poeriiulite vahel olev ravimiriiul aitaks mu hajameelsust ravida, aga loodan selle peale :)

Aga kui apteekrid muretsevad selle üle, et toidupoes osteldes ei saa ravimisoovija asjatundlikku konsultatsiooni, siis see on küll pseudomure. Kui ma ei tea, mida mul vaja on, olen alati valmis apteeki minema. Kui mul aga on vaja aspiriini, ei vaja ma konsultatsiooni, vaid konkreetset karbikest. Pealegi, enamik suuri apteeke on ka ise rajatud iseteeninduse põhimõtetele. Jalutad riiulite vahel ja otsid, mida sul vaja, ja apteekrit see liialt ei huvita. "Vaadake ise saalist," sain näiteks konkreetse vastuse Kristiine Keskuse Ülikooli apteegis, kui küsisin nohutilkade kohta. Noh, muidugi sain hakkama.

Suurbritannias igatahes olid lihtravimid supermarketites terve pika riiulivahega esindatud ja ilmselt pole keegi seal selle kätte ära surnud.

 

Kommentaarid (7) -

  • triin

    27.08.2009 21:36:31 | Vasta

    Hm. See on tõesti niimoodi terve ja tugeva tallinnlase (vm linnlase) jaoks. Aga väiksed maaapteegid, mis ei kuulu kusagile ketti, jäävad paraku küll oma kasumist ilma. Sest retseptiravimite juurdehindlus on ju seadusega kehtestatud ja käsimüügiravimite osas nad poodidega võistelda ei jõuaks. Teisest küljest on ikka väga oluline mõnikord saada nt valutava kõrvaga lapse jaoks KOHE rohtu. Pealegi on linnas valveapteegid. Ja sinna saab minna isegi kui ka supermarketid on kinni.

  • v.

    27.08.2009 22:02:09 | Vasta

    Ma esimese hooga sellest mõttest kuuldes arvasin kah, et täitsa mõistlik idee, aga siis tuli pähe see hirm, et vat kui nt 10-aastane laps läheb ja ostab kakskümmend pakki valuvaigistit nätsu pähe? Supermarketi müüja üldjuhul isegi ei vaata ju, mida ostetakse. Ja tegelt pole ju ka nende asi sellel silma peal hoida. Ok, 20 pakki on võibolla liialdus, aga ka pakist 400 mg Ibumaxist saab päris palju pahandust tekitada, kui üks 30kilone laps selle kogu täiega alla neelab... Apteegis ikkagi on väike variant, et see nii lihtsalt ei lähe.

  • Kaja

    28.08.2009 10:07:25 | Vasta

    Veepang: Noh, teoreetiliselt on juba praegu võimalik näiteks see, et 10-aastane laps ostab supermarketist pudeli Torusiili ja joob selle limonaadi pähe ära. Utreeritud näide, aga ma arvan, et see risk on umbes sama suur kui see, et ta nätsu asemel karbitäie tablette läbi närib Smile
    Triin: Valveapteekide olemasolu kohta teadmine on minust kuidagi mööda läinud. Sinu kommentaari põhjal tippisin "valveapteek" google´isse ja leidsin jah, et Tallinnas on neid kaks (kesklinnas ja Lasnamäel, mõlemad avatud ööpäev läbi) ja Tartus üks. Aga terve oma pika eelneva elu ma nende olemasolust lihtsalt ei teadnud Smile

  • laborihiir@

    28.08.2009 12:55:59 | Vasta

    Pooldan Su mõtet igati. Apteeker ei ole minultki eales uurinud, milliste sümptomitega või millises vanuses isikule ostetav käsimüügiravim manustatakse.

    Lisaks Torusiilile on eluohtlikud ka lemmikloomakrõbuskid, mis paisudes väikelastel lämbumist tekitavad.

    Teisalt vaadates - supermarketist saab osta nii autorehve, mööblit kui ka kodutehnikat... Nüüd tahaks ka ravimeid samast saada. Ja teisalt kirume, et supermarket on anonüümse teenindusega paik.

  • kaur

    28.08.2009 15:26:57 | Vasta

    Kuidas saab mitte teada, et on olemas valveapteegid? Kaja... uhh.

  • kaur

    28.08.2009 15:34:49 | Vasta

    Mina olen selgelt vastu.

    1) Tavaravimeid tarbitase pigem liiga palju, mitte liiga vähe. Nende kättesaadavuse tõstmine ei lahenda ühtegi probleemi.

    2) Nõustamine ON oluline osa apteegi tööst. Mitte ehk sinule, aga mine seisa korra leti taga ja vaata, kui palju apteekrid küsimusi saavad!

    3) Poed tahavad võtta apteekide käest ära lihtsa & kasumliku osa (massravimite müük). Apteekidele jääks keerulisem töö - müüa ravimeid, mis vajavad nõustamist ja mida ostetakse harvem. Päris selge, et see tapaks enamiku apteekidest lihtsalt maha. Sisuliselt tähendaks see reptsepti- ja nõustamis-ravimite kättesaadavuse vähenemist. Sinu väide "kui ma ei tea, mida mul vaja on, olen alati valmis apteeki minema" ei kehtiks, kuna seda apteeki lihtsalt enam ei oleks (või oleks ta lahti kella viieni õhtul)!




    Kokkuvõttes tarbija kaotaks, mitte ei võidaks.

  • v.

    28.08.2009 19:06:01 | Vasta

    Ma tegelikult mõtlesin rohkem seda puhku, kus lapsel on suur maailmavalu peal ja mõistus ei mõtle selgelt. Ma arvan, et laps, kellel on juba piisavalt raha ostmiseks, teeb vahet, mis on limonaad ja mis mitte. Aga noh, ega mul lastega väga suurt kokkupuudet ei ole, seega on täitsa võimalik, et ma panen väga mööda oma hirmudega.

    Kauri argumendid tunduvad aga küll päris mõistlikud.

Lisa kommentaar

Loading