Esmaspäeval sai Kreete kätte Westholmi Gümnaasiumi põhikooli lõputunnistuse. Lisatud pildil koos issiga, kes muide lapsevanemate poolt aktusel kõne pidas 
Üldse oli kena aktus – parasjagu südamlik, parasjagu lõbus. Kahe lõpuklassi juhatajad üllatasid ühismusitseerimisega ning üks armas lõpetajanna lausa eesti-otsib-superstaari väärilise lauluoskuse ja lavasarmiga.
Mulle meeldib lõpuaktustel muidugi ka kõikide lõpetajate kleite vaadata. Ja ma ei tea, kas ma olen vanaks saanud või mis, aga juba meeldivad mulle pigem tagasihoidliku, tütarlapselikult lihtsa kleidi, soengu ja meigiga koolilõpetajannad. Teismelisena oleksin küll ilmselt imetlenud hoopis neid, kel paksult värvi ja moodsad efektsed soengud: et ikka ägedad Praegu oli aga naljakalt heameel, et suurima aplausi pälvis kaaslastelt armas tagasihoidlik tüdruk, mitte printsessikleidis barbitar… Ning muidugi panin ka ise oma tänavusele lemmik-kleidile jaki peale, sest muidu olnuks see oma võluva dekolteega aktuseks sobimatu…
Aktuse lõpetas bankett koolisööklas, Aga ega pikalt pidutseda polnudki mahti: samal õhtul lendas Kreete Šotimaale, et teha esimene ülaskäik oma vahetusaasta-kooli. Kuna ta ei ole veel 16, mil lubataks üksi lennata, läks Mumm temaga kaasa, et samuti nädalake Marise juures veeta. Alloleval pildil ongi isa-tütre südamlik hüvastijätt, mis oli tõesti nii südamlik, nagu lendaks Kreete vähemalt igaveseks vastu oma uuele tundmatule saatusele
