Viimased kaks aastat on läinud nii hästi, et suurt migreeniatakki ei ole mul olnud. Varem tabas see mind ikka keskmiselt korra aasta jooksul.
Ent viimase kuu jooksul olen juba kolm korda tundnud peavalu hiilivat lähedust. Mulle annab sellest märku halo ja esmane tuim tuikamine vasakus meelekohas. Kui õnnestub kiiresti aspiriini süüa, saab need nähtused tagasi tõrjuda.
Viimati juhtus see eile, kui töölt koju sõitsin. Kodus toppisin end kiiresti tablette täis ja pugesin voodisse. Halo kadus, ent tuim tuikamine peas püsib tänaseni. Eelmisel kahel korral oli samasuguse skeemi järgi ebamugavat enesetunnet tervelt kolmeks päevaks.
Nüüd ma siis mõtlengi: võibolla tasuks mahasurumise püüdest loobuda ja hoog endale kallale lasta? Kas õudne lõpp või lõputu õudus - vastik migreenihoog koos kõige kaasnevaga (pool päeva siruli, oksendamine jm toredused) või kolm päeva väiksemat-vaiksemat kannatamist...?