Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Põhikool 25 aastat hiljem

Ise kah ei taha uskuda, aga tänavu kevadel möödub mul 25 aastat põhikooli ehk tollal siis 8.klassi lõpetamisest. Selle puhul võtsid paar klassiõde ja –venda ette suure töö ning otsisid üles kunagiste klassikaaslaste kontaktid . Vist ainult üks-kaks oli sellist, kelle kohta mingit infot ei leidunud. Ja kohale tuli meid 17 või 18, mul läks lugemine sassi – igatahes üllatavalt palju arvestades seda pikka aega ja eemalolekut. Mina näiteks polnud mõnda neist näinud… kõik need 25 aastat. Nüüd vähemalt tunneb jälle tänaval ära :)

Kahjuks ei taibanud me teha ühispilti, kus kõik peal oleksid. Siitki pildilt on puudu see lauaots, kus istus fotograaf Jürgen. Ent suurem osa, kaasa arvatud meie tollane klassijuhataja, on siiski jäädvustatud.

Nagu näha, on meil – täpselt nii, nagu kooliajal näiteks klassiõhtutel kombeks oli – ka 25 aastat hiljem moodustatud “tüdrukute rida” ja “poiste rida” ja klassijuhataja on kenasti keskel :)

klassikokkutulek2010

Minu peamine emotsioon kokkutulekust oli, et milliste huvitavate ja suurepäraste inimestega olen ma kaheksa aastat oma elust koos veetnud. Kooliajal – õigemini küll alates alates teismeliseeast - pidasin ma oma klassi millegipärast nõmedaks. Kusjuures, üksikult võttes polnud mul tegelikult juba tollal kellelegi mingeid etteheiteid, aga tervikuna see kooslus – ja tõttöelda kooliskäimine üldse - mulle ei meeldinud. Ent ega ma ise mõneteistkümneaastaselt erilise mõistmispüüdega, veel vähem kollektiivi heade külgede otsimise ja suhtlemises poolele teele vastutulekuga ei hiilanud. Kui ikka miski mulle, enda jaoks maailma tähtsaimale inimesele, piisavalt hea ei tundunud, siis nii oligi.

Seda toredam ongi nüüd, 25 aastat hiljem, kõike ja kõiki uues valguses näha…

Sellised olime me aga aastal 1985. Äsja oli koolidesse jõudnud uus koolivorm: tüdrukutel ruuduline vormiseelik sinise pluusi ja villasetaolisest riidest vesti või pintsakuga, poistel samast villasetaolisest materjalist ülikond ja sama sinine pluus. Pidulikel puhkudel olime tüdrukutega küll mitte koolipluusides, vaid omaenese valitud moodsamates pidupluusides. Ajad, mil hakati seelikuid kitsamaks õmblema ning komsomolist välja astuti, olid alles ees…

lõpupilt

Kommentaarid (4) -

  • Age

    10.05.2010 20:26:22 | Vasta

    Tee või tina, aga mina sind selle klassipildi pealt ära ei tundnud Smile

  • Leivo

    10.05.2010 20:36:47 | Vasta

    Ma pakun, et see nääpsuke selle tüsedavõitu õpetaja ees pingil istumas. Vähemalt hoiba see tüdruk end istudes samamoodi nagu Kaja praegu.

  • Kaja

    11.05.2010 14:19:05 | Vasta

    Leivol on terav ja minu vaatamisega treenitud silm Smile Täpselt see ma olengi! Ilmselgelt raskendavad küll äratundmist need lokitangidega tukakeeramise katsetused, mille tõttu pool tukka ühes ja pool teises kõrguses on Smile

  • sille

    12.05.2010 16:21:14 | Vasta

    Kusjuures sellel nüüd tehtud pildil tunduvad mehed palju vanemad olevat. Tüdrukutel ikka patsid peas ja sellise plikaliku olekuga, poistel (hmm, mehed siis Smile ) hallid pead ja õllekõhud Smile

Lisa kommentaar

Loading