Vaadates oma ringkonnas Riigikokku-kandideerijaid, pidin taas kord tõdema, et tuleb valida valimisviis. Tahtsin kindlasti Mobiil-ID-ga oma hääle anda (ikkagi maailma esimesed mobiiliga valimised ja osalejastatistika on riigi e-maine jaoks tõenäoliselt oluline), aga positiivseid isikuid, keda valida, ei leidnud. Eelistatud parteis olid minu jaoks mittemeeldivad või tundmatud inimesed, minu isiklik lemmik nii inimese kui poliitikuna kuulub aga sotside ridadesse ja no ma tõesti ei taha astmelist tulumaksu...
Nii ma siis "tegin Tarandit" ehk andsin oma häääle üksikkandidaadile. Ja paistab, et ma pole ainus ja on veel terve hulk "protestivalijad", kes valivad üksikkandidaate erakondades pettumise, tüdimuse või muu taolise emotsiooni tulemusel.
Tegelikult ma üldse ei tahaks olla tüdinud ja pettunud ja sisimas mõelda, et vahet pole. Ma tahaksin olla hea kodanik ja hingega asja juures... aga midagi on ikka väga valesti, kui ma olen innustunud tehnoloogiast, mitte sisust, mida see tehnoloogia teha võimaldab...