Eile õhtul oli ajalooline hetk: meie Kisti Mejos Kasutu sai oma viieaastases elus esimest korda vaktsineeritud. Muidugi me teame, et kassi tuleks vaktsineerida igal aastal, aga meie puhas, ainult-toas-peetav kiisu polnud varem nagu süsti ära teeninud. Nüüd aga on meil plaan Kassiabist veel teinegi kass tuua ja siis peab esimene karvane kaitstud olema.
Süstimist kannatas Kisti üle ootuste rahulikult. Torkamisest ei teinud väljagi, rabeles natuke ainult siis, kui külmkapist võetud külm vedelik hakkas turja sisse voolama. Teine sutsakas läks veel rahulikumalt - ilmselt oli turi teise süsti tegemise ajaks juba külm, nii et uut külmasahmakat polnud tunda :)
Kuna aga arst nii läbiuurimata kassi kätte sai, siis kasutas ta muidugi juhust ja uuris ta põhjalikult läbi. Ja kõrvaproovist õnnestus lõpuks leida üks üksik parasiit, nii et Kisti sai ka kõrva ja turjale parasiidirohtu. Jah, kui mõtlema hakata, siis oli ta mõnikord tõesti tagakäpaga kõrva kratsinud ja siis häiritult mäugatanud - küllap need mikroskoopilised olevused siis ikka häirisid.
Muidu sai ta aga igapidi korras ja kauniks kassiks tunnistatud.
Õhtul oli mul murelik tunne ja muudkui jälgisin kogu kodusoleku aja, kuidas kass ennast tunneb. Et kas tekib loidus ja palavik ja tasakaaluhäired, milliste võimalike kõrvalnähtude eest sai hoiatatud... Ei tekkinud. Kisti küll nurrus ärevalt terve õhtu, aga heitis siis lõpuks Jüri voodi jalutsisse magama. Hommikul sõi juba sinki.
Kahe nädala pärast läheme temaga siis uuesti "kõrvaarstile" ja kuu aja pärast kordusvaktsineerima. Vahepeal siis veel ka ussirohi. Ei ole kerge see kassielu...
Mulle meeldib Smilers, nii et keda muud siis tsiteerida Leivo sünnipäeva puhul. Ja muidugi siis seda kõige-kõige ilusamat laulu.
Palju õnne, Leivo!
Lisatud pilt on tehtud Marokos, allatulekul Jebel Toubkalilt.
Sest tead, tegelikult mõtlen ma Smilersit kuulates kõige sagedamini Sinu peale hoopis siis, kui Henrik-Sal-Saller maalib sõnadega pilti "väravas mees vana lugu mängib", "suuri ja punaseid","elab juba elu järjekord", "särab keelatud viljade turg" ... - laul räägib tegelikult ju hoopis muust, aga millegipärast tuleb mulle siis veidral moel alati meelde Maroko. Küll mitte mäed, vaid Marrakesh. Täpsemalt Djemaa-el-F´na, sealse medina hiigelturg. Kuidas me seal kahekesi jalutasime - vürtsikuhilate teravas lõhnas, ümberringi rippumas vaikselt tilisevad ehted, maotantsitajate luilutavate vilepillihelide ja taamal tümisevate trummide rütm kõrvus. Ja pärast kompassiga väljapääsu otsisime, kui turg end äkki välkkiirelt kokku pakkis ning lõputute müügiputkade asemel oli loetud minutite pärast ainult üksteisesse suubuvate ämblikvõrktänavate rägastik...
Sellised hetked ongi minu jaoks taevas tantsimine. Koos Sinuga.
Käisime - lõpuks ometi - Katiga KUMUs Miró näitust vaatamas. Lõpuks ometi sellepärast, et see plaan oli meil enamvähem sellest alates, kui näitus KUMUs avati. Nüüd, nädal enne lõppu, siis jõudsime :)
Enne vaatasime ka Eesti kunsti väljapaneku ära. Ootamatu emotsiooni andis büstide tuba, kus kõik skulptuurid omavahel justkui lobisesid. Lahe melu oli :) Ja nõuka toas sai märkidele astudes kuulata erinevaid mälestusi nõukogude ajast ja olmest.
Kõige kauem aega veetsime vist siiski Miró filmitoas, kus näidati dokfilmi kunstnikust ja tema töödest. Hispaania keeles. Aru sai fraasidest üle ühe, paraku kahjuks neist ebaolulisematest (ehk lihtsamatest).
Millest aga kahju - näituse sissejuhatavad tekstid seinal olid küll eesti ja inglise, kuid mitte hispaania keeles. Tegelikult oleks tahtnud just hispaania keeles lugeda ja kaasa mõelda, kuidas Miró mere ja muude asjade kohta ütleb...
Aga näitus ise? Jajah, kolmeaastane võiks tõesti mõnegi nende piltide autoriks olla, aga tegelikult see oligi lahe. Et ka täiskasvanud, isegi vana inimene veel sellist asja nii kunstiks peab, et selle paberile/lõuendile paneb...
Ja kui kodus oleks suur valge (Kati ütles, et punane) sein, siis võiks mõne hiiglasliku Maastiku ka koju kujutleda. Üldiselt aga vist siiski mitte - ikka selline näitusesaali või avaliku linnaruumi kunst minu meelest.
Aga KUMUsse tuleks küll veel mõnigi kord minna. Väga positiivne tunne jäi.
Laupäeval tegime Eveliniga pikema tiiru ja täna on täitsa tunda, et jalad on all. Valusad ei ole, aga olemasolust annavad märku küll.
***
Käisin ööklubis Marat - mitte küll ööklubi ajal, vaid viisakalt õhtul kell 18:30 alanud pidulikul üritusel. Aga ikkagi ööklubis - ei mäletagi, millal viimati sai sellises kohas oldud :) Polnud ma ka kahekümnesena suurem asi ööklubitaja, nüüd muidugi veel vähem.
***
Veel üks külaskäik - IT Kolledzhi peatselt avatavas majas. Kui ilus, ja veel milline vaade raamatukogu kõrval olevalt rõdult Nõmme metsale ja suusahüppetornile...! Hakka või infotehnoloogiat õppima selle nimel, et sinna sagedamini asja oleks :)
***
Tallinna Ülikoolis õpetan jälle - tegelikult juba ammu, kursus saab järgmisel nädalal juba läbi. Taas kord olen kinnitust saanud, et magistrantidele on meeldiv lugeda.
***
Kass saab uusirohtu- pastat. On ikka võitlus küll, et talle seda suhu ajada! Proovisin olla oma arust kaval ja määrida pastaports kassi käpale, eeldades, et korralik kiisu ennast puhtaks lakkudes vabatahtlikult ussirohu sisse manustaks. Asi lõppes sellega, et pasta sai määritud ühtlase kihina voodikattele - kass lihtsalt nühkis käpa sinna vastu puhtaks.
***
Käisime Kariniga shoppamas. Mina ostsin endale uue mantli, ja Karin ka. Õigemini küll niipidi, et enne otsustas Karin ja siis mina ka. Ja siis ostsin ma Kariniga shoppamise tähe all endale ka uued teksad - eelmised kippusidki 2,5 aasta tiheda kandmise järel jalga ära lagunema.
Kell 10:20 kõne ML-ilt: Oleme finishis!! Aeg 93 tundi 22 minutit (vist).
Suusaetapil trekkisime - ja viimased 10km täiega jooksime. Võistluse lõpuosas!!! Sest võitlus käis selle peale, kes Eesti tiimidest lõpetab teise, kes kolmandana :)
(Kaja kommentaar a la Asterix: Need eestlased on hullud!)
Vaude jõudis köieülesandele, kui MLselle lõpetanud oli. Paarikümne minuti pärast peaks ka nemad olema finishis.
Jõudu Twisterile, kes on praegu suusaetapil (kah suuskadeta)!!!
Kell 04:00 meie aja järgi kõne Mountain Loghome´ilt. Millegipärast oli väga halvasti kuulda, kuid niipalju sai aru, et ML ja Vaude on jõudnud trekkingu/suusa vahetusalasse ning Twister on selle poole teel, praeguseks ilmselt siis kah kohale jõudnud.
"Suusatama me ei hakka," ütles Leivo intrigeeriva lause ja just selle koha peal kõne katkes. Loodetavasti tähendab see, et nad läbivad jäise suusaetapi, kus suusad rohkem takistuseks, matkates - mitte seda, et nad katkestaksid.
Viimase etapi pikkus on linnulennult 23,5km.
Peale on tulemas uus öö. Vaude ja ML on lõpetanud jalgrattaetapi ja istuvad vahetusalas. Vaude on seal juba oma kolmveerand tundi olnud ja plaanib veerand tunni pärast edasi liikuda, ML jääb veel peatuma. Twister oli eelmises punktis ML-ist natuke üle tunni taga, nii et ML-il on lootust pikem apeatuse korral vahetusalas ehk ka nemad ära näha.
Rattaetapil sõideti mäest alla kohati kiirusega 70km/h, 40-50km/h oli päris tavaline.
Üks mägi, mille otsa tõusta, olnud seevastu aga tõeline mudamägi - ratast tuli suuremas osas tassida.
Toimus ka kohustusliku varustuse kontroll: ML-il olid kõik asjad korralikult kaasas.
Jalgrattaetapi pikkuseks tuli 130km. Nüüd siis veel ca 40km trekkingut, paar lisaülesannet ja... finish.
ML on ratta 80.kilomeetril, Twister neist umbes poole tunni kaugusel. ML istub praegu laua taga, sööb hamburgereid ja joob õlut. Vat selline seiklussport mulle meeldib!, ütleks selle peale kindlasti Jaan Künnap, kes on saanud kuulsaks samalaadse tsitaadiga alpinismi kohta.
Praegu ollakse 400m peal, varsti tõustakse ratastega 1000m peale, kus ilmselt on ka lumi ja jää. Saab raske olema... Kilomeetreid pole jäänud vahetusalani palju, kuid need saavad ilmselt rängad olema.
Aga hääled olid kõigil rõõmsad ja reipad, see on peamine!
ISC on finishis ajaga 74h 25 min lõpetas ISC Adventure Team !Suurimad õnnesoovid neile !!!!
Just päikesetõusul ületas Poola tiim Navigator talvise seiklusvõistluse Bergson Winter Challenge finishijoone. Palju õnne - ülikõvad tegijad igatahes! 415km (linnulennult, + lisaülesanded) läbimiseks kulus neil 67 tundi ja 4 minutit.
Kell 06:30 oli ISC neljandal kohal, kuid kolmandast (tshehhid) maas ainult 8 minutit. Go, ISC, go!!!
Mountain Loghome ja Twister on lõpetanud 24km trekkingu, milleks kulus ca 7 tundi - mitte niipalju väikese liikumiskiiruse, vaid kottpimedas mäestikus punktide otsimise tõttu. Vaude ja soomlaste tiim YIT on juba taas jalgrattale istunud (ees etapp ca 100km) ja vahetusalast lahkunud. YIT jättis küll ühe oma liikme jalaprobleemide tõttu vahetusalasse ja jätkavad kolmekesi - sellega langevad nad üldarvestusest välja, kuid enda jaoks on oluline lõpuni teha.
ML, kes on vahepeal vahetusalas 2 tundi maganud, plaanib samuti rattale minna. Twister läheb võibolla magama, võibolla mitte - mõtlevad veel.
Ilm on jahe, ehkki õnneks kuiv ja midagi ei saja.
Võistlus on kestnud 68 tundi.
Täiendatud 2h hiljem. Twister ja ML on läbinud rattaetapist 14km ja teevad köieülesannet: tõus köiel ca 30m. Twister olevat kogu võistluse aja (70h) jooksul maganud vaid 2 tundi!!!! Ei jäänud nad ka nüüd vahetusalasse, vaid liikusid kohe koos ML-iga edasi.
Täiendatud kell 13:50. Ka kolmas koht on nüüd finishisse jõudnud... kahjuks siiski tshehhid. ISC kordab seega oma eelmise aasta 4.kohta - hetkel veel finishi poole teel, vähemalt korraldajate kodulehe andmetel.
Jalgrattaetapp (120km) on nüüd kõigil eestlastel läbi - just praegu (21:05 meie aja järgi) saabus vahetusalasse Twister. ML on juba seal ja Vaude lahkumas.
Jalgrattaetappi mahtus ka köieülesanne. Kui selle juurde jõudsid kolm tiimi - soomlased, Vaude ja ML - enamvähem koos, siis kehtis põhimõte "kes ees, see mees" ja loetud minutid hiljem kohale jõudnud ML pidi köieülesandele saamist ootama... ligi kaks tundi. Sest teised olid ees. Iga tiimiliige pidi tõusma köiel ca 40m, end ümber tõstma ja laskuma. Tänu köiejärjekorrale ongi põhajnaabrid end nüüd taas eestlastest ette rebinud.
Tõusumeetreis on võetud kokku 7765m, ehk siis tehtud tõus kõrgtipule. Või tõustud 125 korda jalamilt Suure Munamäe tippu (suhteline kõrgus 62m), kui asja nüüd eestimaalastele harjunud parameetritesse panna.
ISC on jätkuvalt neljandal kohal. "Estonian horses", nagu kirjutati Bergsoni Livereportsis, kui see veel avanes. Ei, ärge liialt rõõmustage - nüüd jälle pole ammu töötanud. Viimane info sealt pärineb kell 15:10 raportist.
ML tänab ISC-d, kellel saadi toru ja kumm (või midagi muud, ma ei kuulnud hästi)ühe ratta külge kinnitamiseks, ning Vaudet, kes andis konksu teise ratta jaoks - nii sai ka ML naisliige tõusudega muretult hakkama. Aitähhh!
Nüüd on ML otsustanud tunni magada ja siis minna trekkingule, mida on "tühised" 20km. Eelmine trekkinguetapp (enne ratast) oli olnud 70km.
Rajal on oldud 57 tundi.