Siin Väljaotsa Memmest kirjutatu põhjal võttis minuga ühendust Jaan Tiidemann, kes uurib Pedaspea küla Kilströmite perekonnalugu. Kuna suguvõsa harud jooksevad Memme vanavanavanemate juures kokku, on Memm vanim veel elusolev lüli, kes võiks midagi teada Pedaspea Kilströmite kohta.
Olen küsitlenud Memme mitmel korral, kuid kahjuks ta midagi olulist ei mäleta. Lahkus ta ju kodust väikese lapsena, nii et külalood ja suguvõsalegendid, isegi kui ta neid kunagi kuulis, pole tema mälusse kinnistunud.
Aga Eestimaa on väike ja nii mõtlesin, et panen küsimuse siia üles.
Kas keegi teab Pedaspealt Krasmukse talust pärit Maria, Helena, Johannes, Anette ja Maunus Kilströmi või nende järeltulijate kohta? Sünniaastad võivad neil olla 1870ndatest kuni 1902ni.
Taustaks siia ka suguvõsa lugu, hr. Tiidemanni uurimuse põhjal. Olen selle eest väga tänulik, sest siiani teadsin seda suguvõsa haru kaks põlvkonda vähem ning polnud midagi kuulnud hõimlaste Krimmi väljarändamisest. Nüüd tuleb siis ka Vilde "Prohvet Maltsvet" uuesti kätte võtta ja selle pilguga läbi lugeda... Muide, Juhan Leinberg ehk eelnimetatud Maltsvet ka jutlustas aastatel 1859-1860 Kuusalu kihelkonnas Võnsi talus...
Nüüd aga siis Kilströmite suguvõsa kaugem ajalugu.
________
Memme vanavanaisa oli Jaan – Jürijaagu Tooma poeg, vanavanaema Eeva – Vesilinnu Tooma tütar. Nende lapsed olid:
- Toomas (1842 - ?)
- Memme vanaisa Mihkel (1844 – 1879)
- Triinu (1849 - ?)
- Joosep (1852 - 1922)
- Madis (1857 - 1879).
Memme vanaisa Mihkel Kilström abiellus 1867. aastal Leenu Parkasega (s.1841) Kiiu-Aablast. Neil oli kolm last:
- Jaan (1869 - …?)
- Memme isa Kustav (1872-1939)
- Jüri (1876 - … ?).
Mihkli vanem vend Toomas on naitunud 1865. aastal Mari Nelbergiga Kiiu-Aablast. 1872. aasta oktoobris on Mihkli noorem õde Triinu abiellunud ühe Kiiu Aabla poisiga (nimi teadmata) ja täiesti aasta lõpul – vahetult enne uut aastat on abiellunud Mihkli noorem vend Joosep – jälle Kiiu-Aabla tüdrukuga, Elts Kiviga.
28. septembril 1879 oli kurb päev: Mihkel koos oma noorema venna Madisega uppus. Mihkel oli siis 35-aastane ja Madis 22. Selline oli siis Memme vanaisa ja ühe vanaonu saatus – üsna tüüpiline tollase rannaküla kaluritele...
Nüüd aga tulebki kaugemasse hõimu sisse Krimmi eestluse teema.
18. oktoobril 1884 on Memme vanavanavanemad Jaan ja Eeva (mõlemad 68-aastasena) ning nende poeg (Memme teine vanaonu) Joosep koos naise Eltsu ning kolme lapsega: Maria, Helena ja Johannesega lahkunud Kolga Aablast ning asunud teele Lõuna-Kaukaasiasse – Krimmi.
Vahele minu kommentaar: See teekond oli ligi kahe ja poole tuhande kilomeetri pikkune ning vältas terve aasta, sest ning mindi jala ja hobuveokitega. Uskumatu ja ettekujutamatu, kust võtsid talumehed ja rannakalurid selle tarmu ja söakuse! Ja kuidas nad üldse minna oskasid?
3. aprillil 1885 on neile järgnenud pere vanim poeg (Memme kolmas vanaonu) Toomas koos naise Mari ning kuue lapsega. Mari on surnud sama aasta 15. novembril. Viis päeva varem oli surnud ka Toomase ema Eeva (Memme vanavanaema), samuti Kaukaasias.
Ka Joosep kaotas oma naise kodumaast eemal olles – 1888. aastal on Elts surnud Semiititsas. Võibolla olid nad teel koju: 1889. aastal on Joosep igatahes jõudnud kolme lapsega koju tagasi.
Kodumaal abiellus Joosep 1890. aastal teistkordselt. Uus abikaasa oli Pedaspea Krasmukse talutütar Sophie Jürison – Jaan Jürisoni tütar. Peagi sündisid neil lapsed Jaan (1890 - 1895), Maunus (1893 – 1970ndad) ja Anette (1902 – 1970ndad).
Maria, Joosepi tütar esimesest abielust, käis 1908 ja 1911 vahel Kaukaasias ning tuli tagasi kõhuga. Novembris 1911 sündis nääpsuke asiaatliku välimusega poisike Kalev, kellest hiljem sai NKVD hävituspataljonlane ning kes 1940. aastal hukati.
____
Ja lõppu veel üks huvitav kild Jaan Tiidemannilt:
"Krasmuksel on väikse poolelioleva oreli tükke. Sellel on eraldi lõõtsa osa, üks suurem plokk aukudega, klaviatuur ning terve rida vilesid. Keegi Pedaspealt ei mäletanud, et Maunus oleks muusikamees olnud. Millalgi paar aastat tagasi vaatasin neid tükke lähemalt – kahel on peal pliiatsiga aastaarv 1879(!) mis viib tükid tagasi hoopis Joosepi aega. Aastaarv kattub Joosepi vendade surmaaastaga. Usun et vendade uppumisel on oreli ehitamise alustamisega põhjuslik seos. Usun et Joosep võis seda tellida või ise teha."
Ehk oskab keegi ka selle kohta midagi öelda?
Kui juhtub ime ja siinsete lugejate hulgas on minu kaugeid hõimlasi või kedagi, kes neist teavad, võtke palun kontakti kaja.pino@eesti.ee