“1) Laupäeval, algusega 13...14 on sõjalis-sportlik üritus kolmestele teatevõistkondadele. Kuna vahetusala on õues, vaja pehmetel soojad riided kaasa võtta (lubatud on sooja minna ka tiiki, kus täna oli vee temperatuur kaks kraadi kõrgem kui veest väljas).
2) Pärast SS saab valida kahe sauna vahel ja millalgi saab ka suppi süüa;
3) lobisejad Rain, Silver ja Elo räägivad Karlist;
4) Randy ja Pilvi räägivad, kuidas nad ei käinud Nepaalis Singu Chuli tipus, vestlust tsensuurib Minn;
5) kõik räägivad korraga ja kuna Manni ilmselt ei tule, siis ei kuula keegi;
6) öörahu, mille Setu ja Tähnas suure tõenäosusega laua taga veedavad;
7) pühapäeval on vaba aeg, mille käigus Maret ja Pilvi lähevad ratast sõitma, kukuvad jää peal oma pead-jalad katki ja ülejäänud räägivad spordi kahjulikkusest.”
Umbes niisugune kiri (siin esitatud lühendatud kujul) potsatas mõni aeg tagasi postkastidesse ja muidugi tuli siis nädalavahetusel suund Arula poole võtta.
Kõik töötaski nii, nagu elutarga Minni poolt kirja pandud ja lubatud, välja arvatud ratastega jää peal kukkumine, sest jääd lihtsalt ei olnud. Aga muus osas oli üks ütlemata tore kokkusaamine ja kuna rääkimise osas mina seekord tavalisest vaiksem olin (noh, ega ma tavaliseltki kõige suurem jutupaunik pole), siis oli ka kuulaja omast käest võtta.
Muuhulgas sai EOK juurde praktiliselt ära moodustatud Eesti Seiklusspordiliit ning tehtud ulatuslikud plaanid, kuidas selle abil kiiresti ja palju rikkaks saada ning protsessi käigus nii omavahel kui teiste lähedaste alaliitudega (Orienteerumisliit, Matkaspordiliit jt) põhjalikult tülli minna.
Mina aga panin kõrva taha kaks head mõtet, sobivad ka uue aasta lubadusteks:
* Selleks, et seltskonnas mitte “miinuseid” saada (ja saada seda lahedat kampa teinegikord nautida) tuleb ikka ise kah (taas) seiklussporti teha.
* Sõpru tuleb ka ise külla kutsuda.
Seiklusspordi MM muljetest saab aga lugeda siit (esimene ja teine osa).